Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Naissaarele kerkivad esimesed suvemajad

Anne Oja 23. juuli 2004, 00:00

Praegu kerkib vaatega üle mere Tallinna siluetile dirigent Tõnu Kaljuste suvemaja. Paar kilomeetrit põhja pool ehitab ASi Kamoil omanik Pavel Anissimov. Neli aastat tagasi valmis saare teisele küljele samast pärit A&G Kaubanduse omaniku Olar Gofmani suvekodu.

Kui mitte arvestada, et sadamast voorib meremiini kestadega kaetud saart avastama iga päev pea sadu turiste, tundub elu Naissaarel väljasurnuna. Gofmani suvekodu kõrval nosivad rohtu traataia sisse piiratud lambad. Vaade sügavsinisele päikeses sillerdavale merele meenutab reklaamist tuttavat unistuste saart.

Kinnisvaraarendajad hindavad maad Naissaarel odavaks, ehkki praegused müügihinnad on võrreldes esimeste müüdud sõjaväeobjektidega tõusnud kolm-neli korda. Kui näiteks 1997. aastal sai enampakkumisel osalenud Viimsi vallasekretär Eda Ilves põlenud vundamendi kätte 10 000 krooniga, siis mullu novembris maksis ehitus- ja kinnisvaraärimees Andres Koger 18 miinilao ja tuletõrjedepoo eest juba kokku 3 miljonit ja 43 000 krooni.

?Kõik kes lootsid odavalt saada, jäid ilma,? tunnistab pakkumises kaotanud kinnisvaraärimees Jens Haug. Tema sõnul on kõigil Naissaarele maa ostnutel vähem või rohkem kinnisvara arendamise huvid. ?Ma ei tahaks nüüd kinnitada, et loen, silm punnis, Viimsi valla kodulehekülge ja müügikuulutusi, kuid kui on soodsaid pakkumisi, siis miks ka mitte,? vastab ta küsimusele, kas viskas püssi juba põõsasse.

?Saare perspektiiv on asukohas, mitte elektris ja ehitamise hinnas,? lausub Haug. ?Pikas perspektiivis on kinnisvara Naissaarel äärmiselt hinnaline. Arvan, et kümne aasta pärast meenutame hindu, millega täna ostame ja turtsatame naerma.?

Saare valitseja, Naissaare Looduspargi juht Tiit Koit kinnisvaraarendajate optimismi ei jaga. Valitseja kõrgetel ratastel auto ujub läbi sügavatesse roobastesse kogunenud vihmavee sellise mühinaga, et vesi pressib vaat et autoustest sisse. ?Tavalise autoga siit läbi ei saaks,? tähendab Koit. Pole ka hullu, sest autode toomine on Naissaarele keelatud. Auto toomiseks tuleb saada looduspargi eriluba, masina saarele vedu ja mandrile tagasi toimetamine maksab meritsi veol aga 14 000?20 000 krooni.

Ka ehitamine ja elamine kujuneb saarel mandrist kallimaks, teab Naissaare Reiside omanik Olavi Bleier. Ehituse hinnale lisandub Bleieri sõnul umbes 20 protsenti, millest lõviosa neelab ehitusmaterjalide ning tehnika saarele vedu. Teiseks kulude ülespumpajaks on väikeste diiselgeneraatoritega toodetav elekter, mis saareasukate kogemuse järgi maksab 7 krooni kilovatt-tund. ?Saan veidi odavamalt vaid tänu mulle kuuluvale neljale majale,? sõnab Bleier.

Äri ajada on saarel siiani raske. Bleier ütleb, et looduspargi keskuses saare ainsat baari opereeriv Naissaare Reisid jõudis nelja aasta jooksul mullu esimest korda pisikesse kasumisse. Tänavu tõid teadmatus tuleviku ees ning vihm jälle miinuse.

Ohtrate ehituspiirangute ja vaakumi tõttu saare infrastruktuuri väljaehitamisel müüs SRV arendusjuht Alvar Ild Naissaarel ostetud kasarmu selle aasta alguses K-Raua ACE-le maha.

?See mõte, mis oli plaanitud, muutus mõttetuks,? väljendab Ild oma pettumust. ?Mul oli seal ehitamise eelduseks, et kõik protsessid toimuksid mõistlikkuse piires, kuid kohalik võim tegi kõik, et midagi ei toimuks. Viimsi jaoks on Naissaar ääremaa.?

Lisaks vallapoolsete investeeringute venimisele pistsid seiklejad mullu suvel Ildi maja põlema. Saareasukad kustutasid katuseni ulatunud põlengut väikeste vahukustutitega, sest tuletõrje väljakutse peale mandrilt kohale ei jõudnud.

Looduspargi valitseja Tiit Koit seirab kogu saart keskuse katusele paigaldatud kaamerast. Kui kuskil lõket tehakse ja suitsujuga tõuseb, tormab ta kohale ja käsib grillimise lõpetada. Tulekahju puhkemine päästetehnikata saarel, mida 90 protsendi ulatuses katab mets, tähendaks Koidu sõnul katastroofi.

Turvalisuse nimel tohib privaatsust ohverdada ja kaamera abil näiteks vaadata, mida puhkajad sadamas seisvatel jahtidel teevad või mis marki õlut nad baari välilaudade taga joovad.

Koger miiniladude kaudu suuremaid eraomanikke
- Andres Koger (OÜ Koger Kinnisvara) ... 18 miiniladu ja tuletõrjedepoo
- Olavi Bleier ... 4 kinnistut puhkemajadega
- Kaijo Kuusing ... 3 kinnistut
- Indrek Küttis (sh OÜ Top Consult) ... kinnistu, ladu ja 2 kuuri
- Pavel Anissimov (Paul Kinnisvara OÜ ja Avonent Invest OÜ) ... 2 kinnistut
- Rein Merisalu ... 2 kinnistut
- Toomas Kull ... 2 kinnistut
- Viktoria Tuulas ... 2 kinnistut
- Rein Zibbo ... 2 kinnistut
- Tõnu Kaljuste ... 1 kinnistu
- Enn Sau ... 1 kinnistu

Ostsime miinilaod emotsiooni ajel. Mõtleme veel, mis nendega peale hakata. Oleme ausad, me ei tea veel isegi, mida nendega teha. Jutt kasumist rikub kõik ilusa ära! See ei ole nüüd see projekt. (Koger rõhutab sõna ?see?, mis annab öeldule varjundi, nagu ta ei kavatsegi Naissaarel kasumit teenida). Ostsime, et oleks argipäeva halluse kõrval midagi põnevat. Mängumaa jääb ahtaks, see on seal mängimiseks. Lähimas tulevikus me midagi ehitama ei hakka. Infrastruktuur saarel praktiliselt puudub, pole elektrit... Meil aega on. Pigem on see pikk tulevikku suunatud projekt. Niisugune ulmeprojekt. Mida rohkem investeerimishuvilisi Naissaarele tuleb, seda parem. Siis hakkab ehk saarel ka midagi toimuma.

Ostsin kinnistud endale puhkuse jaoks. Kolm tükki jah, need on üksteise kõrval. Praegu pole töö tõttu aega ehitada, ehitan võib-olla kümne aasta jooksul. Müümise plaani pole olnud. Naissaar võiks olla reservaadi moodi puhketsoon, kus loodus on unikaalne ja puutumata. See võiks nii jäädagi, et pole massiturismi. Olen ise rattaga saare risti ja põiki mitu korda läbi sõitnud. Surfamiseks on Naissaare looduslikud tingimused head ja tuul on ka õige. Küsimus on, kuidas sinna saada. Varustust tuleb vedada suurema kaatriga.

Praegu pole jõud ostetud hoonetest üle käinud. Oli kavatsus ehitada puhkekeskus, kuid ehitan praegu Saaremaal. Naissaarel on terve rida keskkonnapiiranguid ja enne, kui pole selge, mida üldse ehitada võib, ei saa investeerima hakata. Vähemasti normaalne investor seda ei tee. Üksikud maaomanikud ei suuda ka infrastruktuuri rajada. Selleks peab riik osutama abi. Elu Naissaarel on praegu absoluutselt surnud ju.

Mulle on helistatud ja küsitud, kas ma oma maad ära ei müüks. Olen siis öelnud, et miks ka mitte, kõik sõltub hinnast. Sinnapaika ongi jäänud, mul hoida aega on. Reaalne maa hind Naissaarel pole praegu kõrge, sest valitseb ebaselgus. Teine asi on unelmate hind, mida maaomanikud tahaks saada. Aga ostjad vajavad ka selgust. Vaikelu võib kesta veel väga kaua.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing