Venemaa kontrollib Eesti toidutööstust

Seegi inspekteerimine ei taga veel automaatselt pääsu idaturule, ütles Ago Pärtel, veterinaar- ja toiduameti peadirektor, kes Eestisse saabunud seitset inspektorit kontrollkäikudel saadab. ?Lõplik otsus tehakse Moskvas ning see on juba seotud Moskva ja ELi vaheliste kõnelustega,? rääkis Pärtel. Need tammuvad paigal, uuesti kohtuvad pooled 2. augustil.

?Ilma inspekteerimiseta läheks aga 1. septembrist kõik kinni,? ütles Pärtel. Nimelt nõuab Venemaa, et 1. septembriks oleks ELi uute liikmesriikide ettevõtetel, mis soovivad Vene turule eksportida loomset päritolu kaupu, läbitud ka Venemaa pädeva ametkonna atesteerimine.

Esimese suulise kokkuvõtte kontrollkäigu tulemusest Eesti liha-, piima- ja kalatööstuse ettevõtetesse teevad Venemaa inspektorid sel reedel.

Venemaa inspektorite töö hindasid Ago Pärtel ja küsitletud Eesti ettevõtjad professionaalseks ja põhjalikuks. ?Muljed on asjalikud, ebasõbralikkust ei olnud,? ütles Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm. Hormi sõnul ei erinenud Venemaa inspektori nõudmised kuigivõrd eurokontrollide nõudmisest, küll aga võttis ELi seaduste ja süsteemide selgitamine Venemaa inspektoritele rohkem aega.

Venemaa turule Rakvere LK praegu siiski suuremat panust ei tee. ?Ettevõtluskeskkonna riskid on liiga suured,? ütles Horm. Väiksemate partiidena on Pihkvasse viidud vorsti ja viinerit ning katsetatakse veiselihasinkide eksporti. ?Perspektiivis on plaanid suuremad,? ütles Horm.

Ka lihatööstuse Villem Lihakaup juhataja Kai Rimmel leidis, et inspekteerimine läks hästi. ?Kuna oleme eurotunnustatud ettevõte, eurokontrolli läbinud, siis probleeme polnud,? ütles Rimmel.

Villem Lihakaup ei ole Venemaale veel midagi eksportinud, keskendudes 1. maist hoopis Soomele, kuid kontrollreidiga otsustati ühineda. ?Ärimaailmas ei saa ühtegi võimalust käest lasta, eriti kui septembris tõesti seatakse tingimused, et kehtib vaid Venemaa sertifikaat ja ELi tõend ei maksa midagi,? ütles Rimmel. ?Venemaa turgu ei saa alahinnata.?

Homme jõuavad inspektorid Tallinna Piimatööstusesse, mis juuni lõpus viis Tere kaubamärgi all esimesed võikoormad Venemaa turule.

?Kuna Tallinna Piimatööstuses on juurutatud ISO 9001 kvaliteedistandard ning ohuanalüüs kriitiliste kontrollpunktide kaudu (HACCP), siis oleme veendunud, et Vene inspektsioon tunnustab meie tootmise vastavaks normidele ega tee takistusi Tallinna Piimatööstuse toodangu eksportimisel Vene Föderatsiooni,? ütles ekspordijuht Ivo Lätti.

Praegu valib firma Venemaal partnereid ja koostab toodete sortimenti ning taotleb sertifikaate.

Eile külastasid Venemaa kontrollid Põlva Piima, Valga Lihatööstust ning Pärnumaa kalatööstusi ? Masekot ja ASi Kajax Fishexport.

Kokku inspekteeritakse ligi 40 ettevõtet, nimekiri pandi kokku Eesti poole ja Euroopa Komisjoni ettepanekutest ning Venemaa inspektorite soovidest lähtuvalt. Eilseks olid Venemaa inspektorid 30 ettevõtet juba ära kontrollinud.

Lisaks Eestile käivitas Venemaa inspekteerimised ka teistes ELi uutes liikmesriikides, erandiks vaid Küpros, Malta ja Sloveenia.

ELi laienemise järel nõuab Venemaa seni ELiga kauplemisel kehtinud veterinaarsertifikaatide süsteemi väljavahetamist ning lisagarantiisid, et EList imporditud loomsed tooted on taudivabad.

Kui 1. oktoobriks see küsimus lahenenud pole, ähvardab Venemaa mullu 1,3 miljardi euroni ulatunud loomsete toidukaupade impordi EList peatada. Eelmine tähtaeg oli 1. juuni, mil Venemaa oma ähvarduse ka teoks tegi ja ELi eksport paariks päevaks seiskus.

1. septembriks peavad olema atesteeritud uute liikmesriikide ettevõtted, mis tahavad Vene turule eksportida loomset päritolu kaupu. 1. oktoobrist tunnistab Venemaa aga iga ELi riigiga eraldi kokku lepitud veterinaarsertifikaatide asemel 25 riigi ühist sertifikaati. See tähendaks kõigile riikidele ühise sisuga, ent 15 erinevat sertifikaati ? igale tootegrupile eraldi, selgitas Eesti põllumajandusta?ee Brüsselis Kaido Kroon. Peamine vaidlus käib selle üle, et Venemaa tahab ELi käsitleda loomataudide osas ühtse piirkonnana. Sellega seiskaks taudi puhkemine ühes ELi riigis ekspordi ka teistest ELi riikidest.

Viimasel kohtumisel avaldasid ELi põllumajandusministrid kahtlust, kas tehnilisel tasandil on Venemaaga üldse võimalik kokkuleppele jõuda. Kui ka augusti alguse kõnelustevoor edu ei too, taotletakse eesistujamaalt Hollandilt sekkumist poliitilisel tasandil.

Pärnus kontrollisid Venemaa veterinaarinspektorid eile kahte kalatööstusettevõtet.

ASi Maseko Pärnu kalatööstuses polnud eile kella 16ks kontrollimine veel lõppenud. Sealse tegevjuhi Viktor Tverdovski sõnul tundsid külalised huvi kogu tootmise vastu. ?Mulle tundus, et nad jäid nähtuga rahule,? sõnas ta.

Tverdovski sõnul läheb praegu Maseko toodangust Venemaale väga väike osa, kuid seda on kavas suurendada. Pärnu tsehhis hakatakse selle tarvis mitmesuguseid konserve valmistama.

Praegu kuulub ettevõtte toodete nimistusse üle 70 konservi muu kalatoote. Täpsemalt ei soovinud direktor asjast rääkida.

Maseko Pärnu tsehh on juba pikemat aega pälvinud läheduses asuvate elanike ja firmade meelepaha kalajahu tootmise käigus tekkiva ebameeldiva haisu tõttu. Selle eest on kohalik keskkonnainspektsioon ettevõttele ka trahvi teinud.

Teine kontrollimise all olnud Pärnu kalatööstus Kajax Fishexport toodab külmutatud kilu ja räime ning vürtsikilu ja -räime. Telefoni vastu võtnud sekretär teatas, et kõik on kollektiivpuhkusel. Praegu ettevõttel Venemaa eksport puudub, edasine oleneb aga käimasoleva kontrollimise tulemustest, ütles ta.