300 kõrvitsat ja Andrus Vaariku topeltdebüüt Vanemuises

Andrus Vaarik lavastab Eduard Vilde igihalja külajandi ?Vigased pruudid? ja ühtlasi mängib etenduses Lipuvere jäärapäist taluperemeest, kes satub tütreid mehele pannes pigisse.

?Naised ei ole kunagi rahul. Rist ja viletsus. Püüa, kuidas tahad ? neile meele järele olla on pea võimatu. Eriti rahulolematud on nad meestega. Mida kõike nad välja ei mõtle, et elu omatahtsi suunata ja muuta. ?Vigased pruudid? on just selline juhtum,? selgitas Vanemuise kirjandusala juhataja Anu Tonts.

?Raudse peaga? Lipuvere leskperemees tahab oma tütred rikastele mulkidele väärikalt mehele panna ja need ullikesed ajavad sellisele konkreetsele mehelikule otsusele muidugi sõrad vastu. Ise ei ole oma tulevasi mehi näinudki! Nad korraldavad paraja tohuvabohu ja keedavad kokku vürtsika supi. Üks hea asi sünnib sellest segadusest ometi ? nalja saab palju.

?Lavastust tegema hakates poleks uskunud, et sellesse materjali tasub niivõrd süveneda; et sellest tuleb selline inimeseks saamise lugu,? ütles lavastaja Andrus Vaarik,

?Hea dramaturgia puhul on raske määratleda, kes on loo peategelane: peaks olema justkui see persoon, kes näidendi jooksul kõige rohkem muutub. Selle lühikese jandi jooksul muutuvad kõik inimesed uskumatult palju. Mulle on selle loo juures kõige erutavam see, kuidas kahest emasest neandertallasest saavad Maimu Berg ja Samantha ?Seksist ja linnast?,? lisas Vaarik.

Lavastuse kõrvitsakeskse kunstnikutöö tegi Riina Degtjarenko. Vigaste pruutide talu rikkuse rõhutamiseks kasutas ta mängupaiga kujundamisel 300 kõrvitsat: osa neist on ehtsad, osa aga tehtud savist ja õhupallidest.

Lavastaja Andrus Vaariku kõrval teeb Vanemuise ?Vigastes pruutides? külalisena kaasa veel näitleja Raivo E. Tamm. Vanemuislastest osalevad selles suvelavastuses Riho Kütsar, Helena Merzin, Piret Simson ja Janek Joost, lisaks neile kevadel kõrgema lavakunstikooli lõpetanud Jaak Prints, kes algavast hooajast töötab Vanemuises.

Eduard Vilde janti on välja antud mitmes trükis, seda on mängitud pealinna- ja maalavadel, raadio- ning telelavastusena. Näitemängu ainetel on valminud Gustav Ernesaksa ooper ?Kosilased Mulgimaalt? (1959) ja üks esimesi Eesti mängufilme, 1929. aastal Konstantin Märska tehtu.