Seadus ühe firma poole kaldu

Meditsiinitarbeid tootvate ja importivate firmade hulgas on ärevust tekitanud Riigikogus esimese lugemise läbinud ja sotsiaalkomisjoni jõudnud uue ravimiseaduse eelnõu, mille üks paragrahv liigitab naha ja käte desinfitseerimisvahendid ravimiteks. See annaks nende maaletoojate hulgas monopoli Saksa firmade toodete importijatele, kuna Saksamaa on Euroopa Liidus ainus riik, kus registreeritakse käte ja nahadesinfitseerimise vahendeid kui ravimeid ning nende tootmisprotsess vastab vajalikele nõuetele.

Käte ja naha desinfitseerimisvahendite kuukäivet ainult haiglates kokku hindab neid valmistava ja turustava Inglise-Eesti ühisfirma Chemi-Pharm juht Andres Oltjer kahele miljonile kroonile kuus. Aastas ulatuks käive ainult haiglates üle 20 miljoni krooni, millele lisanduvad perearstikeskused, hooldekodud jms, kus samuti desinfitseerimisvahendeid kasutatakse.

Antiseptikume puudutav paragrahv lisandus ravimiseadusesse mullu sügisel pärast seda, kui sotsiaalministeeriumi abiministriks sai Külvar Mand. Aastatel 1997?2003 töötas Mand ASis MediPharm, mis on üks suuremaid antiseptikumide maaletoojaid Eestis. Mand kuulus firma nõukogusse ja oli Saksa ravimifirma Bode tootekonsultant. Poliitikasse suundudes peatas Mand oma tegevuse MediPharmis.

MediPharmi konkurendid on uue ravimiseaduse pärast ärevuses.

?Meie jaoks tähendaks see tootmise sulgemist. Et saada luba haiglatele nahadesinfitseerimisvahendeid müüa, tuleks meil ehitada ravimitehas. Aga me pole ravimitootjad. Sellega saaksid eelise Eesti turul Saksa firmad, kõik teised tõrjutakse seadusega kõrvale,? ütles Chemi-Pharmi juht Andres Oltjer. ?Külvar Mand annaks selle seadusega Saksa firmadele eelise.?

?Võimalik, et selle paragrahvi taga on meie abiminister, sest on ju teada tema seotus ühe Saksa firmaga,? ütles ka Soome desinfitseerimisvahendeid müüva firma Berner Eesti OÜ juht Indrek Ruubas.

Et saada kvaliteetset toodet, ei pea Oltjeri sõnul tooteid tingimata ravimiteks kvalifitseerima, toodete kontroll on juba praegu väga range.

ASi Oriola haiglatarvete müügiesindaja Krista Randoja sõnul tekiks absurdne olukord, kus Eestis ei saaks teise Euroopa Liidu riigi tooteid müüa. ?Me ei saaks haiglatele Soome tooteid müüa, mis sest, et meil on olemas rahvusvahelised sertifikaadid ja me võime neid müüa kõigis teistes riikides.? Randoja kinnitusel on Oriola turuosa Eestis 20 protsenti. ?Me peaks sellest loobuma tõenäoliselt Saksa firmade kasuks,? lausus ta.

Bode tooteid müüva ASi MediPharm juhataja Toomas Kornet ütles, et Eestis puudub täna igasugune kontroll nii toote kvaliteedi kui kasutamise osas. ?Pole asutust, kes kontrolliks. On isegi tootjaid, kes püüavad desinfitseerimisvahendeid garaa?is teha,? väitis Kornet.

Kornet on enda sõnul sel teemal põgusalt Mandiga ka rääkinud. ?Ajast, kui ta poolteist aastat tagasi meil lõpetas, oleme vähe kokku puutunud. Saime isegi sellest seaduseeelnõu punktist teada internetist,? rääkis Kornet.

Ta tõrjus konkurentide väiteid Saksa firmade eeliste kohta. ?See ei annaks meile mingeid eeliseid. Me peaks võib-olla isegi palkama lisainimese, kes tegeleks ümberregistreerimistega.?

MediPharmi müüdavate antiseptikumide turuosa Eestis on Korneti hinnangul 20?25 protsenti, naha ja käte desinfitseerimisvahendite kuukäive võib tema sõnul ulatuda 700 000 krooni.

Abiminister Külvar Mandi sõnul on ravimiseadust välja töötatud kolm aastat, antiseptikumide teemat käsitletud kaks aastat ning seotust tema ametisse nimetamisega sel pole. ?See punkt on inimeste kaitseks, mitte tootjate turult tõrjumiseks. Arvestades Eesti epidemioloogilist seisu ? HIVi nakatumised, tuberkoloos, hepatiit ?, siis on desinfektsioonivahendite kvaliteet ja kontroll väga tähtsad,? rääkis Mand.

Desinfitseerimisvahendite toomist ravimiseaduse alla põhjendab ta vajadusega seadustada tootjate vastutus. ?Selleks, et toode ravimiametis registreerida, pole vaja ehitada ravimitehast, vaid on vaja tootmist, mille tootmisahelat on võimalik kontrollida,? selgitab Mand.

Sotsiaalminister Marko Pomerants ütles, et pole kursis sellega, kuidas seaduseelnõusse üks paragrahv tekib, ega oska Külvar Mandi seotusest ravimifirmadega midagi arvata.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond saatis märtsis kolleegidele kirja selle kohta, et antiseptikumide punkt tuleks seadusest välja võtta, kuna definitsioon pole kooskõlas ELi direktiividega, sest luuakse uus tooterühm. ?Algselt sai antiseptikumid küll Saksamaa eeskujul ravimiseadusesse sisse kirjutatud, kuid põhimõtteliselt oleme nõus, et sotsiaalkomisjoni vaidluses selgub tõde ning toetame komisjoni ettepanekut antiseptikumid siiski ravimiseadusest välja jätta. Seda eelkõige põhjusel, et tegemist on kas ravimi või biotsiidiga ning mõlema tootegrupi jaoks on regulatsioon olemas,? vahendas ministeeriumi pressiesindaja rahvatervise osakonda.