Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ärme räägi kõikide GMOde keelamisest

Erkki Truve 16. august 2004, 00:00

Diletandid räägivad reeglina sellest, et geneetilised muundatud organismid ehk GMOd on kas väga head või väga halvad. Asjatundjad lahkavad konkreetse geneetiliselt muundatud taimesordi või loomatõu häid ja halbu külgi.

On väidetud, et agrobiotehnoloogia firmad valetavad, rääkides keskkonnaseisundi paranemisest tänu GMOdele. Tegelikult lagunevad tänu geenitehnoloogiale laiemat kasutust leidvad umbrohutõrjevahendid mullas kiiremini kui teised, st nende mõju keskkonnale on tõepoolest väiksem kui muudel põllumürkidel.

See on leidnud ka tõestamist - USA GMOsid kasvatavates põllumajanduspiirkondades hakkavad kalad naasma jõgedesse, kus neid aastakümneid pole nähtud. Muide, õige pole ka väide, et Euroopa Liidus GMO kultuure hetkel ei kasvatata. Näiteks Hispaanias on tehtud seda aastaid, tõsi, väikestel pindaladel. Eesti geenitehnoloogia komisjon pole soovitanud põllumajandusministrile anda luba Euroopas geneetiliselt muundatud rapsi kasvatamiseks enne, kui GM rapsi ja tavarapsi kooseksisteerimise reeglid täpselt paigas on. Erinevalt näiteks maisist ja sojast on raps nimelt risttolmlev taim, mille õietolm võib kanduda kilomeetrite kaugusele ning ristuda teisel rapsipõllul kasvavate isenditega.

Nii saab naaberpõllul ristumise tagajärjel tekkinud seemneid pidada GMOdeks, kuigi farmer neid kasvatada pole plaaninud. Küll aga on minister avaldanud nõusolekut teatud GM rapsisordist saadud toodete turustamiseks (mitte kasvatamiseks) Euroopas. Seega pole ristumisohule viidates ministeeriumile etteheidete tegemine kohane. Samas on oluline aru saada, et see ristumine ei kutsu esile mutatsioone teistes taimedes. Tegu on üksnes emas- ja isasorganismi geneetilise materjali segunemisega viljastumisel.

Kui keegi väidab, et ristumine GMOga tekitab mutatsioone, siis väidan mina, et lapsetegemine on ka lapses teadlikult mutatsioonide esilekutsumine. Arusaam, et GMOde abil saadakse lahti kõigist maailma kollitavatest toiduprobleemidest, on naiivne. Tegelikkuses on suur osa maailma näljahädadest tekkinud poliitilistel põhjustel.

Marek Strandberg on väitnud, et näiteks Kagu-Aasiat kimbutava A vitamiini puuduse vastu oleks hea võidelda majandussuhete ümberkorraldamise ning toidulaua mitmekesistamisega. Jutt õige, kuid selleks kulub vähemalt 10-20 aastat. Vitamiin A puudusesse sureb sealkandis aga igal aastal üle miljoni lapse. Transgeenne riis, mis on pandud "tootma" A vitamiini, on juba olemas, selle abil saaks inimesi aidata kohe.

Hiljem, kui õnnestub majandussuhteid ümber korraldada, võib ju tavariisi edasi kasvatada. Aga ei, agressiivsed GMOvastased on Kagu-Aasia riikide valitsused ära hirmutanud ja luba sellise riisi kasvatamiseks pole antud. Miljonite laste elu hinnaga. GMOdele on pandud liigseid lootusi ka seoses saakide suurendamisega. Geenitehnoloogia ei tee taimi eriti suuremaks ega viljakandvamaks, vaid aitab võidelda haiguste, liigse niiskuse või põuaga. Seega aitab taimedel anda normaalset saaki, ei enamat. Järelikult on kohatu väita, et halvad geenitehnoloogid teevad hiiglaslikke muundtaimi, mis kurnavad välja mulla ja hävitavad väärtusliku huumuse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing