Riskikapitalifondi loomine on takerdunud erimeelsustesse

Valitsuse arendusnõuniku Raul Malmsteini kinnitusel käivad praegu poliitilised konsultatsiooni fondi loomise üle. Lähinädalatel tuleb see teemana arutusele ka valitsuse kabinetiistungil.

Malmsteini sõnul tuleb eeskätt langetada otsus, kas sellist fondi hakata üldse moodustama. Kui valitsus fondile jah-sõna ütleb, on oodata diskussiooni jätkumist selle vormi üle.

Paljuski on fondi loomine kinni rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi erineval arvamustes. Malmsteinile teadaolevalt ei ole ministrid Taavi Veskimägi ja Meelis Atonen veel sel teemal aru pidanud.

Tänavu kevadeks oli moodustatud kaks alternatiivset kava fondi loomiseks. Eesti Panga tiiva all tegutseva Strateegiliste Algatuste Keskuse (SAK) juhataja Meelik Kattago ütles, et SAKi ning majandusministeeriumi kavad erinevad eeskätt fondile lähenemises. Kui majandusministeeriumi programm näeb ette kitsa riskikapitalifondi moodustamise, mis tegeleb üksnes investeeringutega, siis SAKi kava kohaselt tuleb asjale läheneda kompleksselt, soodustamaks Eesti üleminekut teadmistepõhisele majandusele. Selleks, et riskikapitali investeeringud oleksid efektiivsed, on SAKi arvates vaja rakendada ka muid, täiendavaid meetmeid.

Kattago teada on rahandusministeerium praeguse seisuga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kava tagasi lükanud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kinnitati, et rahandusministeeriumil ja majandusministeeriumil on tõepoolest ?mõningased ideoloogilised eriarvamused riskikapitali põhimõtete ja struktuuri osas?.

?Kindlasti ei ole aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma idee teostamise nimel entusiasmi kaotanud ning ka erimeelsused ei ole ületamatud,? väitis ministeeriumi avalike suhete osakonna kohusetäitja Inga Jagomägi.

Majandusministeeriumi teatel ei ole nende ja SAKi plaanis ideoloogilisi erinevusi. Jagomägi lisas, et SAKi eksperdid olid kaasatud ka ministeeriumi loodud töögruppi. ?Eriarvamused on vaid riskikapitali fondi rahalise ressursi suuruse ja institutsionaalse struktuuri osas,? sõnas Jagomägi.

?Majandusministeerium näeb fondi valitsuse kontrolli all olevana, SAK eelistab aga parlamendi alluvuses olevat ja suuremat sõltumatust omavat struktuuri, kus on juures ka uurimisinstituut,? selgitas Jagomägi.

Rahandusministeerium toetab riiklikke meetmeid riskikapitalituru elavdamiseks, kuid peamised küsimused taanduvad ideede teostamise viisidele. Riigi seisukohast eeldab maksumaksja rahaga äririskide võtmine põhjalikku analüüsi ning testimisperioodi. Enne kui hakata suurelt peale, tuleb väiksemas mahus katsetada, kuidas konkreetne mudel Eestisse sobib.

Eesti ei saa endale lubada kohe poole miljardi krooniga katsetamist ? meie jaoks on see väga suur summa, rahvusvahelises mastaabis läbilöömiseks on seda aga selgelt vähe. Me ei saa endale lubada kulukaid vigu.

Meie seisukohast on oluline etapiviisiline, põhjalikult läbikaalutud lähenemine, olemasolevate ettevõtluse tugistruktuuride maksimaalne kaasamine ning tihe koostöö erasektoriga. Uute, kulukate kehandite loomine lõpuni mitte selgete ideede teostamiseks ning erasektori asendamine riskikapitaliturul ei ole kindlasti sammud, mida saaksin asuda toetama.