Eesti üritab ELis mängida tasuta reisijat

Esko Passila 30. august 2004, 00:00

Euroopa Liiduga ühinemise järel oleks tulnud Eesti seadusandlusesse sisse viia muudatused, mis puudutavad ELi kodanike ja nende pereliikmete võimalusi mis tahes ELi liikmesriiki kolida ja seal elama asuda.

Eesti suursaatkondade välismaa kodulehekülgedelt või www.mig.ee koduleheküljelt võib lugeda, et ELi kodanikud saavad ilma elamisloata pidevalt Eestis viibida ainult kolm kuud järjest. Alaline elamisluba antakse samuti vaid viieks aastaks korraga. Seda ei anta aga automaatselt, nagu ELi direktiivid ja asutamisdokument eeldavad.

Antud tingimused on teravas vastuolus ELi põhidokumendi ja selle sotsiaalset kaitset puudutava osa artiklitega, kus eeldatakse, et iga ELi kodanik võrdsustatakse selle riigi kodanikega, kus ta elab, ning talle hüvitatakse ka kõik haigestumisest või õnnetusjuhtumist tulenevad kulutused samuti nagu oma riigi kodanikele. Samasugune õigus kulude korvamiseks on ka kõigil Eesti riigi kodanikel, kui nad reisivad või viibivad mis tahes teises ELi riigis.

Rootsi peaminister viitas ühes oma kõnes sellele, et Eesti ja teised Balti riigid üritavad Euroopa Liidus tasuta reisijaid mängida.

Astudes Euroopa riikide perre, võttis Eesti omaks ELi sotsiaalset kaitset puudutavad ühised mängureeglid. See on aga ilmselt Eesti migratsioonivõimudel ja haigekassal kahe silma vahele jäänud. Sotsiaalset kaitset puudutavad sätted on sedavõrd pretensioonikad, et nende kohta on rohkesti ELi kohtu langetatud otsuseid ja eel-lahendeid. Juhul kui mõni välismaalane kaebab oma kohtlemise üle kohtusse, tuleb kohtul otsus langetada juhindudes ELi lepingutest, mitte aga rahvuslikest seadustest. Kui seda ei tehta, sekkub asjasse Euroopa Komisjon ja skandaal ongi valmis.

Sissetulekute tõendamise nõue on Euroopa inimõigusi puudutavate lepingute järgi diskrimineeriv tingimus, millega Eesti kodanikud asetatakse võrreldes teiste ELi kodanikega erinevasse positsiooni.

Kogu situatsioon muutub paradoksaalseks, sest tegelikult ei kontrolli Eestis keegi migratsiooniseaduste täitmist. Kuna passe enam kusagil keegi ei tembelda, kuidas suudetakse kontrollida seda, kui kaua keegi Eestis viibib? Antud põhjusel oleks kasulik Eesti migratsiooniseaduste sätted viia ELi nõutavale tasemele ka vormiliselt.

Eesti migratsioonivõimude tegevuse teeb probleemseks see, et nende langetatud otsustes puudub igasugune viide, kuhu edasi kaevata. ELi nõuete kohaselt võib aga kõiki haldusotsuseid edasi kaevata.

Eespool käsitletud probleemide lahendamiseks on Euroopa Liidus moodustatud SOLVIT-süsteem, mis käivitas oma tegevuse ka Eestis. Vähemalt momendil ei tundu sel asutusel mingit mõjujõudu olevat eelmainitud küsimustele lahenduste otsimisel. Kõigest sellest tulenevalt on Soome kaubandus- ja tööstusministeeriumis tegutsev SOLVIT-üksus esitanud asja kohta ametliku kaebuse Brüsselisse.

Varem või hiljem on Eesti sunnitud vajalikud muudatused oma seadusandluses tegema. Kuid praegune olukord tähendab seda, et neid muudatusi sunnitakse Eestit tegema ebameeldival moel.

Oleks tore, kui Eestis tegutseks valitsuse alluvuses asutus, kuhu eelmainitud probleemide kohta saaks esitada kaebuse. Loodetavasti jõuaks siis kaebus kiiresti otse valitsuseni ja saaks kiiresti lahenduse. Praegu võib juhtuda, et esmalt jõuab kaebus Euroopa Komisjoni või teistesse Euroopa Liidu ametiasutustesse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing