Riigi raha käsutavad Hoolimatus, Rumalus ja Kavalus

Riigikontroll on aastaid paistnud papagoina, kes muudkui korrutab, et riigi majandustegevuse olukord on halb ja seadusi ei täideta, lausus riigikontrolör Mihkel Oviir seekordset riigiasutuste rahasjade ülevaadet kommenteerides. Nagu varasematel aastatel, leidis riigikontroll ka tänavu paljudes riigiasutustes seaduserikkumisi ja põhjendamatut rahakulutamist.

Äripäeva meelest taandub maksumaksja raha põhjendamatu kulutamise probleem ametnike vastutusele, õigemini selle puudumisele. Seepärast toetab toimetus riigikontrolöri mõtet: vastutus tuleb muuta konkreetseks ja ametnik peab vastutama ka rahaliselt, kui tema tegevuse või tegevusetuse tulemusel on riigile tekitatud rahalist kahju.

Toimetuse meelest on probleem selles, et riigikontroll saab vaid puudustele tähelepanu osutada. Riigikontrolöri iga-aastane aruanne Riigikogu ees on nagu auru väljalaskmise ventiil ? ta arvustab karmilt riigiasutusi avastatud puuduste pärast ja pakub ka lahendusi nende kõrvaldamiseks. Riigiasutused võtavad aga seda kui indulgentsi ? epistel kuulatud ja elu läheb samamoodi edasi nagu varem. Midagi ju ei juhtu, kuigi riigikontrolli aruande järgi on paljud riigiasutused aastaid vaadanud mööda riigieelarveseadusest, jätnud riigihanke tegemata või arvestamata erisoodustuse. Mõni on aga teinud endale eelarvet Riigikogust mööda minnes. Näiteks said riigiasutused eelmisel aastal oma majandustegevusest 256 miljonit krooni rohkem tulu kui eelarves kirjas ? kaitseministeerium planeeritud nulli asemel 19 miljonit, majandusministeerium 11,3 asemel 75 miljonit. Oviir peab seda teadlikuks tegevuseks, sest nii on see kordunud aastaid (PM, 31.08).

Kui inimene kannatab ametniku tegevuse või tegemata jätmise pärast, saab ta riigivastutuse seaduse alusel kohtu kaudu nõuda ametlikult kahju hüvitamist. See seadus aga ei ütle midagi selle kohta, kui ametnike tegevuse tõttu on kahjukannataja riik.

Iga akti või toimingu eest hakkab vastutama üks inimene, sest jagatud vastutus on hajutatud ning konkreetse süüdlase selgitamine on raske - nii arvas aastal 2001 justiitsministeerium. Täna see nii pole. Ei ole ühtki asutust-organit, kes riigi huvide eest seisaks. Riigikogu võimuses on täpsustada seadusi, et vältida mitmetitõlgendamisi, aga ka valitsust korrale kutsuda. Tema käsutuses on ka sellised ?relvad? nagu näiteks usaldushääletus, millega saab korrale kutsuda ministrit.

Võib-olla peaks riigikontrollil olema samasugused volitused, nagu on maksuametil - nõuda vastutust seaduste vastu eksinuilt, algatada kohtuasi vms.

Riigikontrolöri sõnul saab ametnikku vastutusele võtta äriseadustiku alusel, kui ta kuulub mõne riigiasutuse juhtorganisse. Näiteks Riigi Viljasalve puhul saaks rahaliselt vastutama panna viljasalve nõukogu. Praegu leiab aga põllumajandusministeerium, kelle vastutusalas on viljasalv, et vastutama peavad viljavargad, mitte need, kes sisuliselt lasksid vilja varastada.

Toimetuse meelest tuleks viljasalve juhtumist luua kohtupretsendent ja rakendada kõiki võimalusi, vältimaks maksumaksja raha asjatut kulutamist. Muidu me ei suudagi ametnike suhtumist muuta ning riigi raha käsutavad endiselt hoolimatus, rumalus ja kavalus. Ning riigikontrolör räägib ka järgmistel aastatel sama juttu.

Autor: ÄP