Ravimtaime muutumine toidulisandiks lööb ravimtaimede kasvatajaid

Kubja ürditalu peremehe Rein Sanderi sõnul pole mõtet enam suures koguses kasvatada kummelit, raudrohtu, piparmünti, kortslehte, nurmenukku, islandi samblikku ja paljusid teisi rahvameditsiinis tuntud abistava toimega taimi. Põhjuseks, et neid tuleb müüa vastavalt toiduseadusele, ilma toime ja soovitava koguse märketa. ?Kui kunagi ristirüütlid grillisid taimetarkasid, siis nüüd, Euroopa Liidus, tehakse palju viisakamalt, öeldakse lihtsalt, et enam pole ravimtaimi,? on ürditalu perenaine Merke Sander nördinud.

Ravimtaimedena apteekides tohib müüa vaid neid taimi, millele on ravimiamet omistanud ravimi või ravimilaadse toime. Rein Sanderi sõnul jääb enamik alternatiivmeditsiinis kasutatavaid taimi sealt nimekirjast välja ja läheb toiduseaduse alla. Neid käsitletakse kas kui toitu või toidulisandit ning vastavalt sellele on ka toote pakendamise nõuded.

?Me ei tohi enam peale kirjutad, et kortsleht on väga kasulik naistele, või et kummelit soovitatakse juua teatud vaevuste puhul,? selgitab Sander. Apteekidesse sellise kirjaga teepakke müügile ei võeta, sest viide tervistavale mõjule võib olla vaid ravimil. ?Inimesed ju ei tea, mis on mille puhul kasulik ja ei osata enam. Meid ootab ees sama tulevik, mis rootslasi ja prantslasi, kes enam ei tea, mis on ravimtaimed ja kuidas neid kasutada. Nad küsivad, mis on raudrohi ja imestavad, et selle teed juuakse. Kõrvenõgese peale vaadatakse õudusega. On vaid kapslid ja tilgad,? räägib Merike Sander.

Energia talu peremees Aivar Siim loodab olukorrast välja tulla sellega, et suurendab teesegude osakaalu. Juhul kui teesegus on üks ravimiameti poolt ravimiks või ravimisarnase toimega kinnitatud taim, võib peale kirjutada ka kasutamisõpetuse ja soovituse. Enamik Energia talus kasvatatud ravimtaimedest on juba pakendatud vastavalt toiduseadusele.

?Tarbija jaoks läheb asi keeruliseks. Mis kasvatajatest saab, ei oska öelda. Meie lõpetada ei saa, laen tuleb tagasi maksta,? räägib Siim.

Ravimtaimede kasvataja, Trummi talu perenaise Tiiu Väinsaare sõnul on olukord keeruline. ?Millest siin rääkida? Raudrohi ja toidulisand ? pisara võtab silma.?

Veterinaar ja toiduameti, toiduosakonna juhataja Heneli Lamp selgitab, et toiduseaduse alla toodi ravimtaimed selleks, et viia meie seadusandlus vastavusse Euroopa Liidu omaga. Praegu pole ühtset vastust, kas endised ravimtaimed on toit või toidulisand.

?See vahe tekib siis, kui tootja kirjutab peale päevase soovitava koguse. Sel juhul muutub taim toidulisandiks ja peab sisaldama märget, et hoida lastele kättesaamatus kohas. Muidu võib seda müüa poes nagu tavalist teed. Viiteid tervistavale, leevendavale mõjule pakendil olla ei tohi,? selgitab Lamp.