Tööjõurendifirmad laienevad Eestisse

Kristiina Randmaa 03. september 2004, 00:00

Adecco Tallinna kontorit käivitada aitav Soome piirkonna juhi Kari Selkälä sõnul on tööjõurent Ida-Euroopas arenev turg ning tema prognooside järgi peaks paari aasta pärast tööjõurendifirmas töötama 1% Eesti töövõimelistest elanikest. ?veitsis asutatud nüüdsel börsifirmal Adeccol on maailmas ligi 650 000 renditöötajat kokku 70 riigis.

Hetkel peab Adecco läbirääkimisi firmadega, kel võiks olla renditööjõu vastu huvi. ?Adecco eesmärk on olla igal turul esimene või teine, omada 20% turust,? tutvustas siinseid eesmärke Adecco Eesti juht Peeter Altpere. Tuleval nädalal saabub temale lisaks kaks töötajat. Samal ajal avab Adecco kontoreid ka Lätis ja Leedus.

Kui veel aasta tagasi oli Eestis registeeritud alla 50 tööjõu vahendusega tegeleva firma, siis tänaseks on neid 110. Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna töötaja Marju Reinu sõnul tegeleb nendest tööjõurendiga umbes 18, suur hulk avas uksed viimase poole aasta jooksul. Reinu sõnul on enamikul neist partner Soomes või muus riigis, samuti renditakse Soome sagedasti tööjõudu.

Näiteks on aasta tagasi asutatud tööjõurendifirma Varumeesteenindusel hetkel Soomes umbes 50 renditöötajat, kes on ametis peamiselt koristajate, autojuhtide ja toiduainetööstuse töölistena. Kuni aastaste lepingutega tööl olevate inimeste netopalk on keskmiselt 18 000?20 000 krooni kuus.

Firma osaniku Kuldar Lugna sõnul pole Soome ärist siiski õhinas, nimetades seda pigem lisavõimaluseks kui põhiäriks. ?Välismaale rentimine on perspektiivikas seni, kuni Eesti maksukoormus ei tõuse,? ütles ta.

Eestis ringleb Varumeesteenindusel ligi 100 renditöötajat, peamiselt logistika- ja laotöötajatena. Aasta jooksul 8 miljonit krooni käivet teinud firma prognoosib 2004. aasta kogukäibeks 20 miljonit krooni. Eile avas muu hulgas ka ühe tippjuhi välja rentinud firma kontori Tartus.

Kohalikule turule keskendumise mõttekust kinnitab ka aasta algusest siin turul olnud USAs asutatud tööjõurendifirma Manpower. ?Perspektiiv on võimas,? ütles Manpoweri tegevjuht Heigo Kaldra, hinnates, et Eesti renditöötajate arv suhtes Euroopa omaga võiks olla kuni 20 000. Siiski tunnistas ta, et firma käivitamine on olnud loodetust raskem ? välja pole renditud nii palju töötajaid, kui sooviti.

?Ühelt poolt renditöötajate pakkujad küll tulevad, kuid oleks hea näha, kas tarbijad tulevad kaasa,? nentis Elcoteqi personalijuht Agnes Hansen, kes on tehases katsetanud renditöölistega. Praegu ei tööta Elcoteqi 3200 töötajast ükski renditöötajana, küll aga tunnistab Hansen suurt perspektiivi. ?Elcoteq sõltub hooajatööst ja meil on perioode, kus on tööd lühikeseks ajaks kuni 200-le inimesele,? rääkis ta. ?Praegu on renditööjõu pakkumine Eestis veel vähearenenud, pole mahtusid ja kvalifikatsiooni.? Hetkel töötab Elcoteqis tähtajalise lepinguga ligi 1600 inimest, kes võiksid potentsiaalselt olla renditöölised.

Renditööjõufirma sihtgrupiks on firmad, kel on vaja hooajatöölisi või kes mingil põhjusel (lapsehoolduspuhkused, firma kriitiline seis vms) ei saa tähtajalise lepinguga töötajat endale lubada.

Renditöötaja kasutamine on võrreldav mis tahes teise teenuse sisseostmisega, mis võimaldab ettevõttel keskenduda põhitegevusele ja hoida kokku aega. Renditöötaja saab palka rendifirmast, kellele omakorda maksab töötajat rentiv firma.

Kuigi võib arvata, et renditööjõud on lihtsama töö tegija, näitab maailmakogemus, et renditöötajaid on tarvis koristajatest tippjuhtideni.

Tööjõurendifirma Manpower siinse tegevjuhi Heigo Kaldra sõnul on hetkel Eestis suurim nõudlus masinaehitajate, metallitööliste, IT-spetsialistide, müügi- ja tootmisjuhtide, büroojuhtide ja juhiabide järele. Soome oleks vaja raskeveokite mehaanikuid ning veoautojuhte.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing