Valitsus toetab Tallinna Sadama ja SLK ühisfirmat

Sirje Niitra 03. september 2004, 00:00

?Kuna SLK esitab oma tingimused esmaspäevaks, ei saanud täna (eile ?toim.) ka mingit otsust langetada,? teatas valitsuse pressiesindaja Erki Peegel. ?Enamus leidis, et SLK-ga tuleb kokku leppida ja mitte jõumeetodeid kasutada, sest need ei garanteeri praamiliikluse jätkamist,? selgitas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ütles, valitsusliikmete enamik ei toetanud ministeeriumi pakutud varianti, millega valitsus oleks SLKd kohustanud samadel tingimustel veel kaks ja pool aastat praamivedu jätkama. ?Seega võib tõesti öelda, et nad toetasid SLK pakutud ühisfirma ideed.?

Atonen ütles, et tema toetab ka täna SLK jätkamist praegustel tingimustel konkurentsiseaduse alusel, kuid kui valitsus otsustab teisiti, on ta valmis asuma ka ühisfirma ideed realiseerima ja teeb seda võimalikult hästi. ?Üks minister ei saa ülejäänud valitsusega vastuvoolu ujuda,? lausus ta.

Samas kinnitas ta, et kui ühisfirma luuakse samadel tingimustel, kui Tallinna Sadam ja SLK eelnevalt välja pakkusid, siis astub tema ministri kohalt tagasi. Küsimusele, missugused tingimused talle vastukarva olid, vastas Atonen, et ei soovi SLKga lehe kaudu läbirääkimisi pidada. ?Esmaspäeval esitab SLK oma ettepanekud ja neljapäeval teeme otsuse, siis saab ka kommenteerida,? lisas ta.

Atonen ütles, et tunneb end praamiliikluse eest vastutavana, kuid ei saa aru, millist kahju tema senine tegevus on praamireisijaile toonud.

Saaremaa Laevakompanii omanik Vjat?eslav Leedo ütles küsimuse peale, kas majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonenen peaks ametist tagasi astuma: ?Ta peaks hoopis kaks sammu edasi astuma.?

Kas tunnete end nüüd, mil SLK praamid hakkavad edasi sõitma ka pärast lepingu lõppemist, võidumehena?Võitjaid ei olegi, kõik on kaotajad. Kõige suurem kaotaja on reisija. Täna oleks Hiiumaa vahet võinud juba uus laev sõita. Firma areng on vahepeal seisnud, sadamates praami ootel järjekorrad tekkinud. Kus see võit on? Kurb olen. Püüdsin omal ajal hoiatada, et laevasõit pole sama lihtne kui tänavapühkimine, aga seda võeti kui ähvardust. Nüüd süüdistatakse meid väljapressimises ja see teeb nõutuks. Aga ka teised on nüüd jõudnud samale järeldusele kui meie omal ajal, et uue laevafirma loomine maksab 500 miljoni krooni ringis.

Kes selle segaduse eest vastutav on?Eks kõik need ametnikud, kes ministeeriumis asjaga tegelesid, mitte üksnes minister.

Mida nüüd ministeeriumilt ootate?Ootame pikisilmi otsust selle kohta, kuidas edasi. Minister on nii heitlik: räägib korra üht ja kahe nädala pärast teist juttu. Kokku on viimase aasta jooksul 12 varianti kõne all olnud, Sellises olukorras ei saa midagi kokku leppida.

Tallinna Sadama mehed kinnitasid mulle kindla sõnaga, et neil on volitused meiega ühisfirma suhtes läbirääkimiste pidamiseks, kuid hiljem väitis minister, et ei olnud. Hinnast pole me veel üldse rääkinud.

Kuidas ühisfirma idee Tallinna Sadamaga Teile meeldib? Kas see on mõistlik kompromiss?Mulle ei meeldi karu nahka jagada, kui loom alles metsas jookseb, aga see karu on veel täie tervise juures ja jookseb väga kiiresti. Ametlikku pakkumist pole me tänini saanud. Aga idee ise on mõistlik.

Minu nägemuses oleks see ühisfirma paari aasta pärast börsile viia. Siis oleks ühelt poolt riigil silm peal, eraettevõtja ei laseks lollusi teha ja börs kontrolliks omalt poolt asjade käiku.

Riigifirma oleks kõige hullem, sest läheks kindlasti kulukamaks. Lõpuks meeldib mulle see plaan ka sellepärast, et saaksin lõpuks praamikrahvi ja kunni nimest lahti.

Kuidas võtsite vastu Atoneni vahepealse kava kohustada laevafirmat endistel tingimustel jätkama?Kas olete kunagi näinud kedagi sunniviisiliselt rõõmsalt tööd tegemas? Ma ei tea, kas oleksime pidanud inimeste käed raudu panema, kui leping 1. oktoobril lõpeb. Osa laevu on pealegi Taani riigi omad.

Mis tundega nüüd kogu sellele võitlusele tagasi vaatate?Tunne on segane. Otsisime ja ka leidsime juba vahepeal uusi väljundeid ja firma kandis seeläbi kahjusid. Ei saa aru, milleks see hüsteeria vajalik oli. Riik sai ju 86 miljoni krooni suurusest toetusest 56 miljonit maksudena tagasi. See jutt, et Leedo küsis kogu aeg rohkem ja osa kadus ei tea kuhu, ei vasta tõele. Ainult et keegi ei viitsinud numbreid uurida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing