Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurest Indiast Eestisse tippjuhiks
Kuidas sattusite Eestisse? Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi omanikfirmal Tolaram Grupil on palju kontoreid üle kogu maailma. Nemad valisid mu Durbanisse Lõuna-Aafrikas, ent võimalus oli tulla ka Eestisse. Ma polnud kunagi näinud lund ja otsustasin seega Eesti kasuks. Saabusin koos oma perega siia 1995. aastal, mil Horizoni ettevõte just tegevust alustas.
Ent miks üldse otsustasite minna välismaale tööle? Pärast nelja-aastast töötamist Kuveidis otsisin ma suuremaid väljakutseid nii Indias kui ka väljaspool seda. Sel ajal saingi pakkumise, millest ei suutnud ära öelda. Kuigi ma pean mainima, et ei arvanud kunagi, et jään siia elama.
Kas Teist sai kohe finantsdirektor või alustasite madalamalt positsioonilt? Alustasin oma karjääri finantsjuhina. 2001. aastal kutsuti mind juhatusse ja sellest ajast saadik töötan ka finantsdirektorina.
Kas keelega ei olnud probleeme? Esialgu olid tõesti keeleprobleemid, sest tol ajal ei olnud palju inimesi, kes oleks osanud inglise keelt. Õnneks olid mu töökaaslased väga sõbralikud ja süsteem paindlik ning tänaseks on kõik barjäärid ületatud. Me oleme tugev meeskond.
Mis Teile oma töös kõige rohkem meeldib ja mis kõige rohkem häirib? Meeskond ongi kõige meeldivam ja toredam, nad on fantastilised inimesed. Alguses häiris igapäevane sõit Tallinna ja Kehra vahet, aga nüüdseks olen sellega harjunud. Mulle meeldib mu töö, nii et ei oskagi midagi ebameeldivat välja tuua.
Mis on Eesti asjaajamises võrreldes Indiaga parem? Näiteks viisa saamine on Indias väga raske. Tean paljusid inimesi, kes on seda väga kaua ja täiesti tulutult püüdnud taotleda. Pole mingit põhjust, miks neile ei peaks viisat antama, ent seda lihtsalt ei tehta. Kui oleksin ise siin ettevõtja, siis ei sooviks ma silmitsi seista probleemidega, et mu koostööpartnerid ei pääse maale.
Millisel juhul vahetaksite töökohta? Arvatavasti siis, kui see mulle enam mingeid väljakutseid ei pakuks. Oma töö kohta ma seda aga kindlasti öelda ei saa, sest see on täis põnevust ja huvitavaid väljakutseid. Pealegi saan ma suurepäraselt läbi oma ülemusega, kes on väga meeldiv inimene.
Eesti ja India on ju täiesti erinevad, kui kiiresti kohanesite ja mis kõige enam häiris? Eks alguses oli ikka raske, sest kõik oli nii võõras. Kõige rohkem häiris pikk ja väga külm talv, sest Indias niisugust ju ei ole ja see oli minu jaoks väga harjumatu. Nüüdseks olen õppinud seda taluma. Mulle meeldib Eestis.
Mis mulje Teile siinsetest inimestest on jäänud? Eestlased on väga sõbralikud ja rahulikud. Võtab aega, et nende sõprust võita, ent kui oled nendega juba korra sõbraks saanud, siis on see väga pikk ja väga ustav sõprus. Kui eestlased on esialgsest distantsist üle saanud, muutuvad nad vägagi avatuks.
Mil määral erinevad alluvate ja ülemuste suhted Indias ja Eestis? Indias on Briti okupatsiooni tõttu töösuhetes väga suur distants ? ülemused näitavad alati välja, et asuvad oma alluvatest kõrgemal positsioonil. Eestis pole ma seda täheldanud.
Kas peate häirivaks, et Teid ei austata ülemusena siin nii palju kui Indias? Mitte mingil juhul, siinne süsteem on tunduvalt parem. Leian, et austus tuleb ära teenida suure tööga, mitte aga tänu ametikohale.
Mida peate oma elu suurimaks saavutuseks? Võitu konkursil, mille korraldasid Ernst & Young ja PricewaterhouseCoopers. Kandideeris 20 000 erialase ettevalmistusega inimest ning ainult 15 neist valiti välja.
Mida ise arvate, miks Teid valiti? Nad võtsid ühendust ainult väga heade kutseoskustega inimestega. Mina aga olin just raamatupidamist õppinud. Ju nad nägid minus potentsiaali. Indias ongi edu aluseks see, et tuleb tohutult palju õppida ja ennast arendada. Ja kindlasti oli asi ka lihtsalt vedamises.
Kas raamatute lugemiseks ka aega jääb? Vanasti lugesin palju juturaamatuid, praegu aga nende jaoks kahjuks tõesti eriti aega ei jää. Samamoodi on ka muude hobidega ? olin kunagi väga hea jalgpallimängija, ent ajapuuduse tõttu olin sunnitud sellest loobuma.
Aga ajalehed-ajakirjad? Erialaseid ajalehti ja ajakirju sirvin küll. Loen Financial Timesi, Baltic Timesi, Äripäeva ja Eesti Ekspressi.
Kas valdate siis ka eesti keelt? Enam-vähem saan aru. Kirjas pisut paremini kui kõnes, ent kui midagi mõistmatuks jääb, lasen kellelgi tõlkida. Pean küll tunnistama, et mu vene keel on veidi parem kui eesti keel, sest paljud mu kaastöötajad on vene rahvusest.
Kas eesti keelt on raske õppida? Minu meelest on see üks raskemaid keeli maailmas.
Olen Snehangshu Guptaga kokku puutunud nii tööalaselt kui ka väljaspool töökeskkonda. Ta on üdini positiivne inimene ? alati rõõmus ja nakatab ka teisi oma hea tujuga.
Mina pole teda kunagi kurtmas näinud. Võib-olla on see tema regiooni omapära, sest eestlased nii rõõmsameelsed küll ei ole.
Samuti on ta väga ettevõtlik ? näeb võimalusi ja viitsib neid ka ellu viia. Tal jätkub piisavalt energiat ka muudele asjadele peale palgatöö.
Sõnapidaja on ta ka. Isegi kui asjaolud muutuvad ega ole tema jaoks enam kõige soodsamad, viib ta oma lubadused alati ellu.
Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi finantsdirektor, juhatuse liige