KredExi sihtkapital pole sugugi otsa saanud

Vastukaja kolumnile ?Kiitus minister Veskimägile?

Äripäeva uudistetoimetuse juht Raimo Ülavere arvas, et KredExil on noorte ja sundüürnike laenude käendamise raha otsas, ning kiitis rahandusministeeriumi, et see keeldub käenduslimiiti suurendamast. Kuid KredEx küsib riigilt limiidi suurendamist, mitte raha eraldamist

Alustagem kõige selgemast ? KredExi eluasemekäenduste sihtkapital pole sugugi otsa saanud. Vastupidi, tänu neljale kasumiga töötatud aastale on sihtasutusel noorte ja sundüürnike eluasemelaenude tagamiseks raha rohkem kui kunagi varem. KredExi olemasolev kapital võimaldaks tagada vähemalt 1,4 mld kroonist garantiiportfelli. Kõnealune limiit aga tähendab mahtu, mis on KredExil ettevõtluse toetamise ja laenude tagamise seaduse järgi lubatud riigi nimel väljastada. Et see 700 mln kroonine limiit tegelikele vajadustele liiga väikeseks jääb, oli selge juba seaduse vastuvõtmisel 2003. a mais. KredEx oli selleks ajaks ligi kolm aastat noorte eluasemelaene käendanud.

Miks kohe piisavat limiiti ei eraldatud, on selgitatav sarnase mõttelõksuga, kuhu ka Raimo Ülavere näib langenud olevat. Millegipärast kiputakse võrdusmärki panema riikliku garantiilimiidi ja riikliku rahaeraldise vahele. Seaduseloojad ilmselt pelgasid, et sellise tagatislimiidi eraldamisega tuleb riigil hakata sadu miljoneid välja maksma. Tegelikkuses on KredEx tänaseks väljastatud 12 000 käendusest pidanud välja maksma kõigest kaks. Meie reservid on täiesti piisavad ka suuremateks väljamakseteks võimalike intressimuutuste korral. Seega ei teki täiendava limiidi eraldamisega riigile otsest raha eraldamise kohustust. KredEx on isemajandav ega saa riigilt subsiidiume.

Miks peaks riik üldse noorte inimeste ja sundüürnike eluasemeküsimusega tegelema? Sama loogikaga tuleks kahtluse alla seada ka praeguse valitsuskoalitsiooni poolt sisse viidud vanemapalk. Valutades südant järjest kahaneva iibe pärast, on selge, et oma kodu rajamise võimalus on paljudele kaalukeel, kas sünnitada perre veel üks laps või mitte. Meie praeguse üürituru olukorras, kus lepinguid tehakse vaid aastaks, on noortel ebakindel mõelda lastesaamise peale. Või noorte andekate inimeste siirdumine välismaale. Väidan, et noorte jäämine ja tagasitulek Eestisse on mõjutatud võimalusest endale kodu rajada.

KredExi käenduste süsteem mõjutab turgu vähe. Meie käendused ei tee laenu odavamaks ega pikemaks, me ei konkureeri erasektoriga, vaid teeme koostööd. Väidan, et noorte eluasemelaenude käendamine on riigile tõhus investeering tulevikku. Kindlasti on üle hinnatud KredExi eluasemelaenu käenduste mõju kinnisvara- ja laenuturule. KredExi tagatisega väljastatud eluasemelaene on umbes 17% kõigist 2004. a väljastatud eluasemelaenudest. Eraisikute võetud keskmised laenusummad on aja jooksul küll kasvanud, kuid seda ei saa pidada KredExi tegevuse tulemuseks. Olulisemad mõjurid on pikkade laenude pakkumine ja soodne intressitase.

Olen vestelnud KredExi käendusega eluaseme soetanud inimestega, nende jaoks on solvav alailma korduv väide, nagu oleks nad lõhkilaenajad või mittelaenukõlblikud. Pank analüüsib igal juhul laenuvõtja sissetulekuid ja võrdleb neid laenumaksete suurusega, KredExi käendus laenuvõtja maksevõimet ei mõjuta. Ainus mõju on, et noored inimesed ja sundüürnikud saavad laenu võtta väiksema omafinantseeringuga. Nad ei pea aastaid ootama, et oma koju kolida. Üürihinnad on enam-vähem samas suurusjärgus laenumaksetega, seega on ka majanduslikult mõttekam vara välja osta. KredExi limiidi suurendamise otsus on tegelikult küsimus valikutest ? kas Eesti riik on tõepoolest valmis toetama noori iseseisva elu algusperioodidel või jätkame d?unglireeglitega, igaüks enda eest.