Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Läänemere majandusruum naudib jõudsat kasvu

Sirje Rank 20. september 2004, 00:00

Läänemere-äärsetest riikidest olid Eestist kiirema majanduskasvu tempoga esimesel poolaastal veel Poola ja Venemaa, siis tuleb tükk tühja maad, oodatust parema kasvuga üllatanud Skandinaavia riigid ning lõpuks Saksamaa.

Paraku on tõusutrend haripunktist läbi. Teisel poolaastal on oodata majanduse kasvutempo aeglustumist, ehkki eelkõige Balti riikide majanduskasv jääb jätkuvalt kiireks, prognoosis Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri. ?Kvartali numbreid vaadates on tempod alla tulnud.?

Põhjuseks on maailmamajanduse üldine jahtumine ? eelkõige USA ja Hiina majanduskasvu aeglustumine ning vähene nõudlus Euroopa turul. Samuti on pidurdumas Balti riikide endi sisenõudluse kasv.

Kiire kasvuga Ida-Euroopa kõrval eristub Läänemere regioonis Põhjala riikide grupp, kus peaaegu kõik majandusanalüüsiga tegelevad asutused on tänavu pidanud kasvuprognoose tõstma. Nii Soome, Rootsi kui ka Norra ennustavad kõik selleks aastaks enam kui 3% majanduskasvu. Taani kasv on veidi aeglasem, ent samuti tugev.

Soomes on kasvu kannustanud eelkõige tugev tarbimine ? elanikkonna ostujõudu on tänavu oluliselt lisanud nii tulumaksukärped, maksude alanemine autodelt ja alkoholilt kui ka kopsakad dividenditulud. Analüütikute peamised kartused on, et ekspordi kasv ei suuda tuleval aastal sisetarbimise langust samaväärselt korvata.

Rootsis on peamine kasvumootor eksport, mis sealse ekspordinõukogu prognoosi järgi kasvab tänavu 9%. Samuti töö tootlikkuse kiire kasv. Tugev on ka sisenõudlus, mis saab täiendavat turgutust valitsuse tuleva aasta eelarves kavandatud maksukärbetest ja lisarahast kohalikele omavalitsustele.

Ka Taani majanduse kasvutempo sõltub ekspordi kasvust, ehkki paranenud on ka eratarbimine. Norras on peamine majanduskasvu mootor praegu tarbimine, mida enim kannustavad madalad laenuintressid.

Euroopa suurima riigi Saksamaa majandus on esimesel poolaastal kasvanud ainult tänu ekspordile, mis paraku pole veel viinud uute töökohtade loomisele. Eratarbimist hoiab tagasi nii augustis 10,6 protsendile kasvanud tööpuudus, palkade külmutamine mitmes suurettevõttes kui ka ebakindlus Gerhard Schröderi valitsuse käivitatud sotsiaalkindlustussüsteemi reformide suhtes.

Lätis oli lisaks Läänemere riikide ja ELi kiireimale majanduskasvule augustis ka ELi kõrgeim inflatsioon ? 7,8%, mis võib edasi lükata euro käibeletuleku ajakava, hoiatas hiljuti Läti Keskpanga juht Ilmars Rimsevics.

Inflatsiooni põhjuseks omakorda on Läti kiire majanduskasv, mitme varem riiklikult kontrollitud hinna üheaegne vabakslaskmine ja maksude tõus 1. maist, kiire palgakasv ning madalatest intressidest kannustatud laenubuum.

Kahel korral on Läti Keskpank üritanud tänavu buumi ohjata, tõstes märtsis baasintressi ning juunis pankade kohustuslike reservide nõudeid.

Inflatsiooniga on hädas ka Poola, kus eksporditurgude avanemine 1. maist tõi koduturul järsu toidukaupade hinnatõusu ? üksi juulis kallines toit Poolas 9%.

Ka Venemaa keskpank ei suuda korraga võidelda kahel rindel: ohjata inflatsiooni ning hoida rubla tugevnemast, mida vajab kohalik tööstus.

Läti ja Leedu on alles kasvuvõimalusi realiseerimas, põhjendab teiste Balti riikide kiiremat majanduskasvu Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri.

Eesti majanduskasv jääb Lätile-Leedule alla, miks? Need riigid on olnud Eestiga võrreldes pikemat aega kehvemas seisus, kasvuruumi on. Eriti Leedus on potentsiaal alati parem olnud.

Mis saab II poolaastal? Kasvunumbrid liiguvad alla, sest maailmas on arengud nirud. Euroopa on justkui elavnenud, ent mitte oluliselt, samas siseturul jäävad kasvuvõimalused järjest väiksemaks. Eratarbimise mõju hakkab vähenema. Leedus ehk veel mitte: seal on elanike sissetulekud madalamad ning ka inflatsioon on väike, mis ergutab tarbimist. Eestis on kasvu aeglustumist näha palgakulude kasvu aeglustumises, ehitusmahtude mõõdukamas kasvus. Ka eurorahast loodetud buum teedeehituses pole kiiresti alanud.

Kas ELiga ühinemine on toonud märgatavat ekspordi elavnemist? Ametlikku statistikat veel ei ole, kuid usun, et ekspordi suhtes on hetk väga soodne. Eksport on jõudsalt kasvanud nii väljapoole Euroopat kui ka ELi. Eriti Eestis on ekspordi osakaal suur, Lätis-Leedus väiksem. Aasta teisel poolel jätkub aga aeglustumine ? ega see ei tähenda head, et Saksamaa majandus ja nõudlus ei kasva.

Läti ja Poola keskpangad on hoiatanud ülekuumenemise eest, kas näete sellist ohtu? Nii hull see asi küll ei ole, kui, siis ehk Lätis, kus juba niigi suurele rahamassile toob veelgi lisa valitsuse tänavune lisaeelarve.

Perspektiivis hakkab see õõnestama ka konkurentsivõimet, Lätis on tööstustoodangu kasv viimastel kuudel selgelt vähenenud.

Kõrge inflatsioon on ka Eestis praegu peamine takistus euroga liitumisel, ehkki Eestis olid augustis juba näha inflatsiooni taltumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:44
Otsi:

Ava täpsem otsing