Kaitsmata arvuti muutub kurjategija töökohaks

Terminiga ?pahavara? (ingl k malware) võib kokku võtta kogu sellise tarkvara, mis ei ole arvuti omaniku poolt soovitud ning mis käitub arvutis reeglina omapäi.

Tuntuim pahavara liik on arvutiviirused ? need programmijupikesed haagivad enda mingile andmekandjale (nt CD, flopi, DVD, välk- ehk flash-mälu) või failile sappa ja nakatavad arvuti, kus vastavat faili või andmekandjat vaadatakse. On arvuti juba niiviisi nakatatud, levib viirus edasi reeglina kõikidele või osadele selles arvutis avatud failidele või andmekandjatele, liikudes nendega (kaasajal reeglina võrgutsi) koos edasi järgmistesse ohver-arvutitesse. Paremal juhul võib viirus lihtsalt halvata arvuti töö, halvemal juhul aga hävitada kogu arvuti ketastel salvestatud olulise teabe.

Teine ja juba ohtlikum pahavara liik on troojalane (ingl k trojan) ehk nn ?Trooja hobune?. Siia kuuluvad programmid, mis toimetavad olulisi ja/või tähtsaid operatsioone (reeglina andmete lugemine, kustutamine ja muutmine ning programmide käivitamine) ilma arvuti omaniku teadmata.

Mida konkreetne troojalane teeb, sõltub suuresti tema looja fantaasiast. Mõnikord on troojalase eesmärgiks mingi kindla nimega konfidentsiaalse faili või kirjavahetuse näppamine võõrast arvutist, teinekord millegi muutmine, kolmandal juhul aga arvuti rivist väljaviimine.

Samas on olemas ka selliseid troojalasi, mille korral troojalase arvutisse sokutanud ründaja ehk kräkker saab võrgu kaudu vaadata, muuta ja kustutada kõike nakatatud arvutis leiduvat sama lihtsalt kui arvuti taga istuja. Säärane troojalane tungib reeglina läbi tulemüüridest ja muudest vahenditest, mis arvuti kaitseks võrgust tulevate rünnete eest rakendatud ? pahalane asub ju kaitstavas tsoonis sees.

Troojalaste eesmärk võib lisaks mainitule olla ka vaheplatvormi loomine kusagile edasiseks sissemurdmiseks. Seega ? kui langete teadmatusest troojalase ohvriks, võite ühtlasi sattuda seaduserikkujate nimekirja, sest arvutikuritegude sooritamine ning neile kaasaaitamine on Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt käsitletav vastavalt raskusastmele nii väär- kui ka kuriteona.

Pahavara alla võib liigitada ka reklaamvara ja nuhkvara (ingl k adware, spyware), mille eesmärk on teatud reklaamlehtede avamine veebis seilamise ajal või kasutaja harjumuste väljaselgitamine (nt vaadatud veebilehtede statistika põhjal), mille alusel saab arvuti kasutajale saata teatud liiki reklaame. Nuhkvara ja reklaamvara ei ole küll nii ohtlik kui troojalased, kuid selle vältimine teeb arvuti palju kiiremaks ning kasutaja vabaneb tihti avanevatest tüütutest reklaamakendest.

Detailsemaid praktilise arvutiturbe juhendeid leiad andmekaitse inspektsiooni veebilehelt www.dp.gov.ee

Autor: Valdo Praust