Ants Vasar: hulgiäril ja hüpermarketitel aeg läbi

Kas ostlemine on saanud elustiiliks, nagu mullu ennustas Äriplaani konverentsil Kaubamaja eksjuht Kati Kusmin? Mina pole lõpuni kunagi mõistnud neid, kellele meeldiks niimoodi aega viita. Ilmselt olete te liiga vähe kaubanduskeskustes käinud. Mida enam seal aega viita, seda enam meeldima hakkab. Inimeste väärtushinnangud ja elustiil on muutnud. Maailm meie kõigi jaoks muutub enesekesksemaks. Sellega on muutunud ka kaubanduse sotsiaalne roll ? hädavajaliku asja vahendajast on kaubandus muutumas suhtluskohaks. Paljudele ka enesenäitamise ja -vaatamise kohaks.

Siit tõstatub teeninduse küsimus, on see meil hea või halb? Nii ja naa. Kõik kaupmehed on valikute ees. USA supermarketites vahetub 60% personalist aastas. Meil on see 20?30% vahel. Päris hea. Teisalt ei kujuta ma ette näiteks edukat moekaubanduse äri, kus kolmandik personalist aastas vahetuks. Kui turistidest rääkida, siis minu meelest pole tähtis, et turist tagasi tuleks, vaid et tema tuttavad tuleksid.

Kui palju turiste Viru Keskuses käib? Suvel 20% piirides. Samas on Viru Keskus eestimaalastele orienteeritud.

Seda juttu tuleb Eestis rääkida? Ma räägin seda igal pool. Ma arvan, et kaubandus pole see äri, mis saab turistile orienteeritud olla.

Kirjeldage enne järgmise aasta prognooside juurde minekut hetkeolukorda kaubanduses. Kas tegijaid on palju või vähe, mis silma hakkab? Hästi kiire areng on olnud kaubanduspindade lisandumises, eriti Tallinnas. Siin aga ei nõustu nendega, kelle meelest enam ruumi pole. Arvan, et on küll. Mis tegijatesse puutub, siis neid on väga-väga palju. Peal igal keskusel on oma kinnisvaraarendaja, mõnel isegi kaks. Samuti on Eestis esindatud väga palju kaubamärke. Kaubanduskette on palju. Arvan, et pikas perspektiivis see nii ei saa jääda.

Mis see tähendab? Mis kaubandusketid või märgid kaovad? Ei oska öelda, kuid korrastumine tuleb kindasti. Rõivamärkide vallas, eriti mis puutub uute maaletoomisse, ei usu küll, et neid juurde tuleb, kui sa pole just Hennes & Mauritz.

Mis juhtub järgmisel aastal? Kas jaekaupmeeste hinnasurve tootjatele ja hulgikaupmeestele jätkub? Tarbijale praegu toimuv sobib. Teise poole esindajatele ei saa küll lohutust pakkuda, et asi paraneks. Hinnasurve suureneb. Konkurents suureneb, jaekaupmehed muutuvad võimsamaks, võimalik on ka nende koondumine. Pikas perspektiivis ma kahtlen tänapäevase hulgikaubanduse perspektiivis. Nende osa võtavad üle suurte kettide logistikakeskused.

Hulgikaupmeheks te siis ei soovita hetkel hakata? Mina küll ei hakkaks jah. Hulgikaupmehele on kahepoolne surve ? jaekaupmehelt ja tootjalt.

Kuidas mõjutab kaubandusturgu Leedu VP Marketi ja Saksa Lidli tulek Eesti turule? VP on rohkem kaarte avanud kui Lidl. Järgmise aasta lõpuks 40 kauplust Eestis on kõva sõna. Sellest tasuks teha meie kaupmeestel järeldusi. Leedulased teavad, mida teevad.

Leedulased on lubanud Eestisse tulla ka Maxima hüpermarketitega, mida see tähendab? Hüpermarketite vallas olen ma sama meelt mis hulgikaubandussegi puutuvas. Traditsioonilises mõttes iseseisvate hüpermarketite aeg on otsa saanud. Neil töötab suurepäraselt toidukaubanduse osa, kuid tööstuskaubanduse osa mitte. Klient ei tea, mida ta leiab, see on täpselt määratlemata.

Räägime ka kaubanduskeskustest. Käivad kuulujutud, et näiteks Ülemiste kaubanduskeskus on rendihinnad üürnike kinnihoidmiseks väga madalale lasknud. Olete sellest kuulnud? Ei ole, kuid kui nad seda on teinud, siis on see tark tegu. Ülemistel on potentsiaal olemas ja nende tänane probleem on pigem logistiline. Kaubanduskeskuste sissetöötamine võtab päris pika perioodi, aasta või ka kaks. Viru Keskus on siin erand, sest jääb inimestele otse tee peale ette.

Mis saab 2005. aastal teistest kaubaduskeskustest? Jagaks keskused kolme gruppi. Lähikauplustel on potentsiaal suurim, näiteks Torupilli, Tondi tüüpi keskused. Koguperekeskused, nt Ülemiste. Sihtsuunitlustega keskuste osas on hea näide Sikupilli, kel on kaks olulist üle linna tähtsusega ankrut ? Prisma ja OnOff. Sellistel on tulevikku. Kes nende alla hästi ei mahu, siis võib järeldada, et neil nii hästi ei lähe.

Peate silmas Järve keskust? Temal suur võimalus on jäetud kahjuks kasutamata. Tal on arvestatava kuulsusega Aatrium ja ehituskaubad. Sinna vahele tehti suhteliselt arusaamatu keskus, mille asemel peaks laiendama sisustusosa, Tallinnas ju suurt sisustuskeskust veel pole.

Kas välisinvestorid tulevad ja ostavad mõned keskused ära? Usun küll, et nad tulevad. Huvi nad juba tunnevad mitmete keskuste vastu, eelkõige Saksa investeerimisfondid. Mida see meie turule tähendab? Eelkõige tekib kohalikel arendajatel vaba raha. Hea küsimus, kuhu see konkreetselt paigutatakse.

Millised on teie soovitused ettevõtjale järgmiseks aastaks? Esmalt ? kaup, toode pole enam eelis. Need on kiirelt asendatavad. Ja väga võrreldavad, näiteks Monton ja Reserved. Sellest tuleneb jaekaubanduse struktuuri muutus, panustamine ostukeskkonda. Teenindust ei tohi ära unustada. Kasumeid ma ei loodaks, tähtis on turuosa suurendamine. Marginaalide kasvu loota pole. Ei tohi unustada, et klientidel on võimalus kasvõi odavlennufirmadega välismaale ostma minna.

Meelis Virkebau: Kaks aastat tagasi vastas Ikea juht küsimusele, millal Ikea kaubamaja Eestisse tuleb, et ärgu unistatagugi, käidagu parem Riias. Kas ta oli üleolev või oli tal õigus? Mõned aastad tagasi ütles pea sedasama Zara. See ei pruugi nii jääda, kui see pole Ikeal just jõuga vastu võetud otsus.

Järgmisse aastasse vaatavad Eesti kaupmehed äraootavalt ? liiga palju on tegureid, mis ei sõltu vaid neist.

Võtame kaupluste avamise. Kui Eestis tegutsevad jaeketid või kaubanduskeskused ei näe ette meeletuid arendamisi, siis sakslaste Lidli ja eriti leedukate VP Marketi turule sisenemine paneb spekuleerima.

?Usun, et Lidl tuleb iseseisvalt turule. Iseküsimus, kuidas tema tulek siinsele turule mõjub,? räägib Tallinna Kaubamaja arendusdirektor Urmas Pastarus. Kui Soomes õnnestus Lidlil suurt kära tekitada ja hinda alla lüüa, siis Eestis see nii efektiivselt ei õnnestu, lisab ta samas.

Viru Keskuse juht Ants Vasar ja hulgifirma Smarten nõukogu liige Guido Kundla ei välista, et jaemüügikettide arv võib 2005. aastal väheneda, seda mõne müügitehingu tõttu.

Vasara hinnangul võivad sakslased Eesti turule tulla ka aplombiga ehk mõne keti ülesostmise kaudu. Nagu ka VP Market. ?Turule tulevad Lidl ja VP Market teevad hästi kiiresti ja palju käivet,? leiab ka Kundla. Välistatud pole, et leedukad ostavad Selveri, (Jüri Vipsile kuuluva ? toim.) Comarketi või ETK mõne osa, lisab ta. Turul on spekuleeritud osa Maksimarketite müügi üle.

Leedukate avaldused on igal juhul bravuursed. ?Pärast väga edukat starti plaanime mitte piirduda T-Marketitega, vaid avada Eestis ka Maxima kaubamärgiga hüpermarketeid,? ütles sügisel VP Marketi Läti kontori marketingidirektor Kestutis Liutkus.

See kukub neil läbi, kommenteerib Vasar. ?Hüpermarketite aeg on Eestis otsas. Need tekkisid enne kaubanduskeskusi, et pakkuda tavainimesele kõike ja natuke. Nõudlikumat klienti need enam ei rahulda,? usub ta. Lisaks tuleb arvestada teistegi konkurentidega. Näiteks seni tühjas turuni?is pudukaubanduses. On aja küsimus, mil äsja lätlaste kiirelt laieneva pudupoodide keti Drogas ostnud Watson laieneb ka Eestisse.

Eesti turu on kaardistanud Saksa suurim ja maailma suuruselt viies kaubanduskontsern Metro, mis laieneb aktiivselt Ida-Euroopas, sh Venemaal. Saksamaa suuruselt kolmas ehitus- ja kodukaubamüüja Bauhaus sihib Tallinnas juba kinnistuid.

Tervikuna tuleb järgmine aasta korrastumisaasta, leiab Urmas Pastarus. Kui viimastel aastatel on juurde tulnud 12?20% kaubanduspinda aastas ? ja tarbijate ostunõudlus on suurenenud kümnendiku ?, siis vähemalt Tallinnas oluliselt ruutmeetreid 2005. aastal juurde ei tule, põhjendab ta. Ka Tartus peaks maade jagamiseks minema ehk alles ülejärgmisel aastal.

Pastaruse sõnul on Eesti turule oodata Euroopas tuntud kaubamärke jalatsite, spordikaupade ja ehituskaupade osas. Mis puudutab hindu kauplustes, siis siin avaldub järgmisel aastal neile kahesugune surve. Ühelt poolt jätkub üha tugevnevate jaekettide surve tootjatele ja hulgimüüjatele hinnalanguseks. Kaupmehed nimetavad seda ?tarneahela intensiivistumiseks?, mis samas võib tähendada raskusi keskmise suurusega hulgifirmadele. ?2005 jätkub samade trendide kiirenev areng ehk süvenev ketistumine jaekaubanduses. Esmatarbekaupade osakaal kasvab. Kuna nemad suruvad alla ka hinda, kasvab hinnasurve, millest tarbija võidab,? räägib Guido Kundla. Teisalt tähendab sel aastal vastu võetav pakendiaktsiisi seadus hinnatõusu lõpptarbijale. Kurb, et tarbija pole aru saanud, mida ta selle eest vastu saab ? rõõmsam homne, puhtam keskkond, selgitab Pastarus.