Baskimaa ? vägevate varjus

Sverre Lasn 24. september 2004, 00:00

Kuulsat San Fermini festivali teatakse juba ka Eestis. Juuli alguses toimuvale härjajooksule koguneb kogu Euroopast ja ka ülejäänud maailmast üle miljoni inimese. Kes oma kiirust ja julgust tahavad proovile panna, võivad silgata läbi linna, stressist tigedad härjad sabas.

Kui ma Enekolt küsisin, kas keegi jooksu ajal viga ka saab, vastas ta, et jah, ikka saab, tavaliselt mõni veiniga liialdanud turist, kes arvab, et härg on taltsas koduloom, keda võib sabast sikutada.

Turisti kõige raskem ülesanne on leida koht, kus poleks liiga palju teisi turiste, sest ülepaisutatud turism rikub kogu piirkonna. Vanade turismipiirkondade majandustegevus on üles ehitatud sellele, kuidas võimalikult lühikese aja jooksul turist tema rahast lahutada.

Baskimaal õnneks nii veel pole. Inimesed pelgavad sinna terrorismihirmus sõita. Baskimaa on suuremalt jaolt kohalike valduses. Muide, kolmandik Baskimaast asub Prantsusmaa võimu all oleval territooriumil. Baskimaal ringi käies ei näe kusagil Hispaania lippu. Või õigemini ? sõjaväeosa või politseijaoskonna ees võib seda siiski näha. Külaliste jaoks varjatud poliitiline võitlus baskide ja Hispaania keskvõimu vahel käib üsna tõsiselt. Mõnes kohalikule natsionalistile kuuluvas pubis on näha suuri stende, kaetud tikutopsisuuruste fotodega ? fotodel Hispaania vanglates istuvad Baskimaa iseseisvuse eest võitlejad.

?Aga kus siin pommid on?? küsis Eneko. ?Maailmas pole rahulikumat kanti kui Baskimaa.? Tunnistan, et tal on õigus.

Baskimaa on väga elujõuline, ilmub suur hulk baskikeelseid ajalehti, nende kirjanduselu on rikkalik, majandus ja pangandus hästi arenenud.

Baski keel ei sarnane ühegi oma naabri keelega. Baski keel ja hispaania keel on täiesti erinevate juurtega, baski keele päritolu seostatakse kõige rohkem kaukaasia või berberi keeltega. Seda on hea teada, sest kui kohalikud räägivad näiteks Donostia või Irunea linnast, siis hispaaniakeelsetel kaartidel on need vastavalt San Sebastian ja Pamplona.

Mina soovitan külastada Guernica linna. Selle linnakese on kuulsaks joonistanud Pablo Picasso. Hispaania sõja ajal võitlesid baskid vabariiklastega koos kindral Franco vastu. Diktaator Franco, kes sakslaste abiga saavutas sõjas võidu, seda muidugi ei unustanud. Kui maa ajalugu ei ole eelistuste pingereas esimeste hulgas, sobib Guernica ka lihtsalt baski linnade ilu näiteks.

Baski linnad meenutavad Tallinna või Tartu vanalinna. Suveniiripoekesed, restoranid, kohvikud, avatud juur- ja puuvilja müügikohad. Kitsukesed värske kala ärid läbisegi sinke, liha ja suitsuvorste pakkuvate poodidega. Seal on butiike, kingakauplusi, pisikesi riideärisid.

Tänavad on suhteliselt kasimata. Rahulik, lõunamaiselt ligadi-logadi kulgev elu, kus keegi ei kiirusta liiga, kuid kõik toimib. Kitsukestel tänavatel on peaaegu võimatu leida parkimiskohta. Vaid jalakäijatele kuuluvate väljakute ääres istuvad pinkidel värvikad omavahel lobisevad vanamehed. Varahommikuni on suuremate linnade baarid ja kohvikud täis kätega vehkivaid, rõõmsalt lobisevaid ja jooke trimpavaid inimesi.

Biskaia lahelt tulev niiskus hoiab Baskimaa ilmastiku palju jahedama Hispaania sisemaa kliimast. Kõikjal laiuvad tihedalt puudega kaetud mäed, rannaäär on täis plaa?e, ajaloolisi vaatamisväärsusi ja sõbralikke linnakesi.

Baski pubidel ja kohvikutel on traditsiooniks nii pikalt, kui letile mahub, pakkuda värskeid saiu tuunikala, suitsupeekoni, lihalõikude ja muude isuäratavate lisanditega, kohevat omletti, milles täidiseks näiteks kartul või spinat. Kohapeal valmistatud kohvi üle võiks iga baar uhkust tunda ? see on aromaatne ja kuum gurmaani rõõm. Ja kui te armastate head veini, siis olete sattunud õigesse kohta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:27
Otsi:

Ava täpsem otsing