Eesti majanduselt on oodata kuni 6% kasvu

?Maailma majandus kasvab ja kui me suudame kõik oma konkurentsieelised ära kasutada, siis võib kasv ka 8% tulla,? pidas Sampo Panga analüütik Anne Karik-Uustalu Äripäeva juhtkirjas prognoositud 8protsendist majanduskasvu pisut liiga optimistlikuks. ?6% ei ole niru, see on väga hea näitaja. Kui tänavusele kuuele veel 6% juurde kasvatame, siis see on väga tubli tulemus.?

Päris utoopiliseks ei pidanud Äripäeva prognoosi ka Nordea Panga analüütik Indrek Hinno. ?Aga mina ei julgeks nii suurt teha, see tähendaks, et meil peaks olema väga oluline kasv ekspordirindel.?

Võimalike positiivsete üllatajatena tõi LHV maaklertegevuse juht Kristjan Lepik välja turismitööstuse ning Hinno mainis toiduainetööstust. Üheks olulisemaks investeeringuks võib saada Kunda tselluloositehas ja läbiv märksõna analüütikute jutus on ekspordi kasv.

?Peamiseks riskiteguriks, et tegelik kasv jääb alla prognoositule, on naftahinnad ja üldine geopoliitiline olukord maailmas, mis mõjutab kahtlematult ka Eesti majanduse käekäiku negatiivselt,? sõnas Karik-Uustalu.

Suprema analüütiku assistendi Anet Tombergi arvates oleneb Eesti majanduskasv paljuski sellest, kuidas läheb maailmamajandusel ja eelkõige just Euroopa-põhiselt ? kas Euroopa Keskpank otsustab baasintresse tõsta või mitte. Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul võib tõesti eeldada, et järgmisel aastal hakkavad baasintresside määrad tõusma, mis teeb ka Eestis laenud kallimaks.

?Intressid kindlasti lähevad kõrgemale, sellest pääsu ei ole,? nõustus Kristjan Lepik. Tema sõnul võib suurimaks negatiivseks üllatajaks olla inflatsiooni kiirenemine. Lepik toob näiteks, et Lätis on inflatsioon hoolega jõudu kogunud ning võib tänavu ulatuda koguni 8 protsendini. Tervishoiutöötajate palgatõus, nafta kallinemine ja Euroopa Liidu siseturu kõrgemad toiduainete hinnad, loetleb Lepik mõjutegureid.

Loobuda tuleb viimastel aastatel harjumuspärasest keskmise palga kiirest kasvust, kõige optimistlikuma prognoosi järgi tõuseb keskmine palk tuleval aastal 8300 kroonini.

Karik-Uustalu sõnul on palgatõusu aeglustumine osaliselt seotud ümbrikupalkade ajaloolise mõjuga statistikas. ?Ümbrikupalkade mõju väheneb pidevalt,? sõnas Karik-Uustalu. ?Võib olla, et suurem osa selle mõjust on juba möödas.?

Surve palgatõusule siiski püsib, kuigi väga suurt palgatõusu ei saaks me Nordea analüütiku Indrek Hinno hinnangul lubada, kui soovime säilitada majanduse konkurentsivõimet. Surve ühe põhjusena tõi Hinno välja tööjõu suurema mobiilsuse pärast liitumist Euroopa Liiduga.

?Kui oskustööjõul on suurem võimalus tööandjat valida, siis kodumaised tööandjad peavad üritama neid ootusi täita,? sõnas Hinno. ?Arstid ja teised selgelt alatasustatud erialade töötajad saavad hakata oma trumpe lagedale lööma.?

Telemaatikaseadmeid valmistava ettevõtte OÜ Oskando juht Jaan Jagomägi soovitab ekspordi kasvatamiseks rohkem välismaal käia, et seal ekspordiks vajalikke kontakte luua.

Jagomägi sõnul pole eksport Euroopa Liidu siseturule sugugi nii lihtne, kui esialgu paistab, ning liitumise mõju ekspordile saab hinnata alles mõne aasta pärast. Tavaliselt selgub projekti ja kliendi kasumlikkus umbes kahe aastaga, usub mees.

?Kui sa müüa tahad, siis tuleb kõigepealt leida õige inimene ja temaga sõbraks saada,? rääkis Jagomägi. ?Ma propageeriksin tudengite saatmist välismaale paariks aastaks. Eestisse tagasi tulles on neil juba sõbrad välisriikides ees, kelle kaudu saab paremini kontakte leida.?

Oskando ise on üritanud viimased kaks aastat oma tegevushaaret Eestist välja arendada. ?Pärast tõsist tegutsemist oleme praegu jõudnud olukorda, kus esimesed kliendid on olemas,? lausus Jagomägi. Huvi on Oskando toodete vastu tuntud Inglismaalt, Prantsusmaalt, Venemaalt ja isegi Nigeeriast.

Jagomägi sõnul ongi firma praegu kahe vahel ? ettevõttel võiks hakata hästi minema, aga risk on suur, kuna suuresti suheldakse uute partneritega.

OÜ Oskando käive oli eelmisel aastal 6 mln ning teeniti 0,6 mln krooni kahjumit. Tänavu plaanib firma 8miljonilise käibe juures nulli jääda.