Tartu leiutaja kasutab maasoojust ära

Väinu Rozental 24. september 2004, 00:00

Ehitusturul saada olevast maasoojuspumbast erineb Jürise leiutis külmavahetusosa poolest. Oma unikaalse lahenduse ehk torude kalde ja spetsiaalse kattekihi on Jüris kaitsnud kasuliku mudeliga. Pool aastat tagasi andis ta patenditaotluse sisse Soomes ning kavatseb aasta jooksul anda sisse ka rahvusvahelise patenditaotluse.

?Kuus aastat kummitas mind mõte, miks talvel keldrisse minnes on soe ja suvel palavaga jahe,? meenutab Jüris, miks ta hakkas maasoojuse kasutamise võimaluste üle juurdlema. Jürise sõnul sundis teda midagi uut ja odavamat välja mõtlema ka karm konkurents ventilatsiooniehitusfirmade turul. Jüris on kaasomanik väikefirmas OÜs Airmaker, mis on projekteerinud ja paigaldanud ventilatsioonisüsteeme näiteks Pirita TOPi hotelli, 76 korteriga elamusse Viimsis ja mitmesse tuntud pubisse.

Jürise ja tema elukaaslase eramusse ligi kaks aastat tagasi ehitatud soojusvahetussüsteemi uurisid eelmisel aastal kolme kuu vältel põhjalikult ja tegid mõõtmisi Eesti põllumajandusülikooli spetsialistid. EPMÜ põllumajandustehnikainstituudi dotsendi Viljo Viljasoo kinnitusel annaks uudse kliimaseadme kasutamine elamutes kuni 60protsendilise efektiivsuse.

Viljasoo sõnul on nende instituut aastaid tegelenud ka maasoojuspumba temaatikaga ja seetõttu julgeb ta väita, et Jürise leiutatud süsteemi rajamine on kuni poole odavam ning hoolduskulud on tunduvalt väiksemad. ?Kas Jürise lahendusest saab maasoojuspumbale tõsine konkurent, sõltub leiutajast,? räägib Viljasoo. ?Uudne kliimaseade tuleks katsetusteks rajada erinevatele objektidele.?

Heiki Jürise andmeil on ta eramusse katsesüsteemi väljaehitamisele, patendi taotlemisele ja seadme tutvustamisele messidel kulutanud kokku ligi 200 000 krooni. Jüris tunnistab, et isiklikku raha ta rohkem mängu panna ei suuda, kuid õnneks on tema süsteemi vastu mõned ettevõtted juba huvi tundnud.

Tartu tarbekeemiafirma ASi Mayeri Industries juhataja Peeter Laursoni sõnul tellisid nad Heiki Jüriselt tehnilise lahenduse ja hinnapakkumise Tabiverre rajatava uue tehase tarvis. ?Jürise innovaatiline süsteem aitaks meie keerulises ventilatsioonisüsteemis oluliselt soojakadusid vältida,? räägib Laurson. ?Tõsiselt kaalume ka maasoojuse kasutamist kütteks.?

Heiki Jürise hinnakalkulatsioonide kohaselt tuleb tema leiutatud süsteemi rajamisel arvestada ruutmeetri maksumuseks uue elamu puhul vähemalt 800 krooni ja aluseks võtta majaalune pind, näiteks ühekorruselise maja puhul veerand majaalusest pinnast ja kahekorruselise hoone puhul kolmandik pinnast.

?Tüüpkoolimaja puhul läheb läheb minu süsteemi rajamine koos üldehitustöödega maksma 4?5 miljonit krooni,? arvutab Jüris. ?Kui aga majas kasutada tänapäevaseid ventilatsiooni- ja jahutussüsteeme, ei saa vist alla kümne miljoniga hakkama.?

Jürise leiutis, maasoojuse õhkradiaator koosneb hoone lähedusse paigaldatud õhuvõtutorust, maja all poolteise meetri sügavusel asuvatest rõhualanduskambritest ja nende vahel asetsevatest torudest.

Õhu paneb kliimaseadmes liikuma ventilatsioonisüsteemides kasutatav soojustagastusega ventilatsiooniseadme ventilaator.

Süsteem kasutab stabiilset, kuuekraadist maasoojust talvel eelküttena ja suvel loodusliku konditsioneerina. Samas hoiab maa seest tulev ioonirikas õhk hoones õhu värske ja tolmuvabana.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:45
Otsi:

Ava täpsem otsing