Autoliv toob turvavööde tootmise üle Normasse

Seda sammu kaalutakse, et hoida kokku nii tööjõukulude kui ka maksude pealt, kirjutas kolme Balti riigi majanduslehe ühine uudistekanal BBN reedel uudisteagentuurile AFX viidates.

Rootsi Vargarda tehase juht Lars-Gunnar Skötte ütles, et tehas viib järk-järgult kõik turvavööde tootmise 275 töökohta Vaargaardast Eestisse. ?Turvavöö valdkonnas on vaja väga palju käsitööjõudu, samas turvapatjade valdkonnas mitte, seepärast jääb see valdkond Rootsi,? ütles Skötte.

?See, et neil nüüd tootmise ületoomise täpsed plaanid paigas on, on minu jaoks küll üllatus,? kommenteeris uudist Norma juhatuse esimees Peep Siimon. ?Ju siis leiti nüüd, et see on see õige aeg,? märkis juht. Kuigi lisas, et Eesti jaoks oleks see ju positiivne.

Siimon möönis, et liinide ületoomise plaane on neil kogu aeg olnud, ka sel aastal on liine üle toodud. ?On ju loomulik, et tootmine viiakse kallitest tootmisriikidest madalama kuludega maadesse,? märkis Siimon.

?Mina tahtsin Autolivi Rootsi tootmise Eestisse tuua juba 1997. aastal,? ütles Norma endine juht Peep Aaviksoo. Ta väljendas heameelt selle üle, et rootslased on lõpuks aru saanud, et toota tuleb seal, kus on seda teha odavam. Tulevikus vähenevad Aaviksoo sõnul tänu sellele kindlasti Norma riskid, aga samas ka kasumimarginaalid.

?Euroopa turule toota on kindlam, aga marginaalid väiksemad kui suure riskiga Vene turul,? märkis Aaviksoo. Ta lisas, et kokkuvõttes on see nii Normale, firma aktsionäridele kui ka Eesti majandusele väga hea samm. Norma aktsiat soovitas Aaviksoo hoida ja dividende võtta.

?Kui see on tõsi, on see küll hea uudis,? tõdes Suprema vanemanalüütik Triin Palge. Ka tema lisas, et võrreldes Venemaaga on see madala marginaaliga äri. ?Samas võib see jälle seda tähendada, et lõpuks tehakse ka Normale väljaostupakkumine,? märkis Palge. Kui kogu toomine Rootsist Eestisse tuuakse, tahaksid rootslased analüütiku sõnul võtta ka 100 protsenti kasumist.

Kui Normas lisanduks juurde samapalju töökohti, suureneks 839 liikmega töötajaskond kolmandiku võrra.

Rootsi majanduslehe Dagens Industri online-väljaanne tsiteeris Autolivi pressiesindajat, et kompanii on tõsise surve all, kus suured autotööstused nõuavad hindade alandamist.

?Me peame kulusid kuskilt kokku hoidma hakkama. Kui me seda ei tee, lähevad meie kliendid konkurentide juurde,? ütles ta.

Selle aasta kuue kuuga oli Autolivi turvavööde käive 1,05 mld USA dollarit ehk ligi 13 miljardit krooni. Mullu samal ajal oli käive 10 miljardit krooni. Kasum oli esimesel poolaastal 2 miljardit krooni, võrreldes 1,6 miljardi krooniga aasta varem.

Selle aasta kuue kuu seisuga moodustas Norma müük Autolivile kogu turvavööde müügist 2,3%. 2003. aastal oli see näitaja 2,5%.

Autolivil on turvavöid tootvad tehased lisaks Eestile ka veel Ungaris, Indias, Indoneesias, Poolas, Rumeenias, Lõuna-Aafrikas ja Tais. Lisaks valmistavad tehased kõikjal maailmas ka Autolivile turvapatju ja roolisüsteeme.

Autolivi suuremad kliendid on DaimlerChrysler, Ford, Jaguar, Mazda, Volvo, GM, Isuzu, Opel, Saab, Fiat, Suzuki, Renault, Nissan, BMW, Honda, Toyota, VW ja Audi.

Autoliv tahab ülejärgmise aasta keskpaigaks tuua kogu oma Rootsis asuva turvavööde tootmise Eestisse. Minu arvates on peamine, mis ülespoole liikuma hakkab, Norma käive.

Kui oletada, et Normas töötatakse sama efektiivsusega kui Rootsis, võib töö, mida hetkel teevad 275 rootslast, kasvatada Tallinna börsifirma käivet kolmandiku võrra. Ehk siis Norma 1 miljardi kroonine aastakäive võiks paisuda 1,3?1,4 miljardi kroonini.

Arvestades, et juba praegu on Norma müügi osakaal Autolivile tõusnud kogumüügis 60 protsendini, siis selle tootmise ületulemine võib suurendada Rootsi firmale tehtava töö osakaalu Norma koondkäibes juba kolmveerandini. Ehk sõltuvus suuromanikust muudkui kasvab.

Autolivi tootmise ületoomine on siiani tähendanud Normale peamiselt vaid käibe kasvu ja kasumimarginaalide langust. Seetõttu ei maksa ka selle tehinguga suurt kasumi kasvu oodata.

Kuna investorid juhinduvad eelkõige aga kasumi kasvust, siis mingit suuremat liikumist ei tohiks see uudis aktsiahinnas tekitada.