Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hell teema ? töötaja varastab

Kai Vare 27. september 2004, 00:00

Oma töötajatega seotud riskid ja töötajate usaldusväärsus on hell teema, millest kõnelda ei taheta. Kasiinodes, kus iga päev kokkupuude rahaga, on töötajate jälgimine seotud ühtlasi turvameetmetega ja seega ei olda varmad seda teemat kommenteerima.

Ka raamatupidajad on napisõnalised ega taha näpunäiteid jagada, mida peaks firmajuht tähele panema, et raamatupidaja tal nahka üle kõrvade ei tõmbaks. Ette on tulnud lugusid ka ebaausate kohtutäituritega.

Ühes Tallinna väikeses hästitoiminud toidupoes Kadrioru servas varastasid juhid omaniku tagant, nii et omanik oli sunnitud lõpuks kaupluse maha müüma. Arusaadavalt ei taha asjaosalised seda lugu pikemalt kirjeldada.

Ka Hansapanga personalidirektor Riina Varts ei taha meenutada ühtki juhtumit, kus töötajast oleks võinud ettevõttele risk kujuneda, aga ta kirjeldab riskide maandamise protsessi Hansapangas nii: ?Analüüsime võtmeisiku riski, püüame iga töö puhul jälgida asendatavust, juhil on pidev ülevaade sellest, mida töötaja teeb, et vajadusel asju üle võtta.?

Varts rõhutab, et ülioluline on ettevõtte ?mälu? ? protsessid, süsteemid ja tegevused peavad olema kirja pandud. Juhil peab olema ülevaade oma inimeste tööde ja tegemiste hetkeseisu kohta.

Ka Selveri teenindusdirektor Kadi Kütt on veendunud, et täpsed reeglid tasuvad end ära. ?Selveri sisekontrollisüsteemi ülesanne on tagada, et täidetaks seadusi ja ettevõttes kehtestatud korda ning et aruandlus vastaks tegelikkusele.?

Ta lisab, et üks olulisemaid tegureid on juhtide eeskuju. ?Juht peab eranditeta kõikidest kordadest ja reeglitest kinni pidama,? rõhutab Kütt.

Pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt juhataja Lemme Toomsalu ütleb, et on ebaausate töötajatega kokku puutunud aastate jooksul küll, aga ta ei taha väga täpselt rääkida, kuidas töötajatel silma peal hoitakse. ?Ka ebaausad inimesed loevad ju ajalehte ja õpivad kogu aeg juurde,? põhjendab ta. Kaamerate süsteem, kassa kontrollimine ja ka kontrollostud on tavapärane asi.

Praegu on pubis Seiklusjutte Maalt ja Merelt selline aeg, kus paljud töötajad on õppima läinud või muudel põhjustel lahkunud ning ligi kolmveerand personalist on vahetunud. Toomsalu hinnangul ongi ehk parem alustada uute töötajatega. ?Nemad on nagu puhtad lehed,? ütleb ta ja lisab: ?Otsime näiteks baarmeni. Kandidaate on palju, kõigil CV­s kirjas pikk töökogemus, minus aga tekitab see eelnev suur töökogemus just kahtlusi.?

Lemme Toomsalu on veendunud, et varem või hiljem jäävad ebaausad inimesed ikka vahele. ?Nad ju muutuvad julgemaks, kaotavad ettevaatuse.? Toomsalu sõnul on kõige suurem probleem vahearvetega, sest need ei ole lõplikult kassas fikseeritud. ?Kaob just tükikaup: pudel siidrit, klaas õlut, toiduga see nii hull ei ole, sest köök ei anna enne toitu välja, kui on t?ekk olemas.? Samas teab Toomsalu rääkida ka juhtumitest, kus varastati oma töötaja tagant. ?Meil on kõigil eraldi magnetkaart ja töörahakott ning just teise töötaja rahakotist on võetud näiteks viissada krooni. Aga ka see tuleb lõpuks välja. Eks ju töötajad ise ka jälgivad üksteist, meil on siin väga hea omavaheline läbisaamine ja kui on probleem, siis öeldakse,? räägib Toomsalu.

Ammende Villa Hotelli & Restorani tegevdirektor Ene Tohv peab samuti oluliseks omavahelist suhtlemist.

?Uustulnukat jälgivad reeglina vanemad kolleegid üsna teraselt, kuna restoranides-hotellides on ju materiaalne vastutus suur. Vajadusel õpetatakse või kutsutakse korrale. Juhtkond jälgib ja analüüsib müügistruktuuri. Hälvete korral mingist kehtestatud näitajast ? see ei pruugi lähtuda ebaausast käitumisest ? analüüsitakse probleemi koos töötajaga ning tavaliselt jätkub töö silmaga nähtavate tõrgeteta.? Ka Ammende Villas on tulnud ebaausale töötajale head aega öelda, kuid samas lisab Tohv, et rõõmustavalt sageli ei ole kontrollimine andnud põhjust töötajalt aru pärida.

Oma kogemust kokku võttes ütleb Ene Tohv, et riskiallikaks saavad tihti oma staatusega rahulolematud töötajad. ?Reeglid peavad olema selged ning ühesed ? ei saa olla nii, et mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Inimesed ootavad oma tegudele ? nii headele kui ka halbadele ? hinnangut,? teab Tohv.

Kadi Kütt rõhutab samuti reeglite tähtsust. ?Kui oled loonud korra, siis pea sellest kinni. Iga järeleandmine toob kaasa segadust ja asjatut vaidlemist. Kui töötajatele on reeglid teada, siis annab see neile ka kindlustunde: kõikidega käitutakse ühtmoodi ja õiglaselt.?

Ettevõtetes, kus töötajal on otsene kokkupuude rahaga, rõhutakse juba uute inimeste töölevõtmisel aususele ja õigetele väärtushinnangutele. Ebaaususe pärast ettevõttest lahkuma sunnitud inimese kohta antakse informatsiooni järgmisele tööandjale, kui seda teavet küsitakse.

Selveri teenindusdirektor Kadi Kütt kinnitab, et personali valimisel pannakse suurt rõhku kandidaatide väärtustele ja eetilistele tõekspidamistele. ?Firmat tutvustades rõhutame, et Selveri üheks tähtsamaks põhiväärtuseks on ausus. Samuti küsime kandidaadi nõusolekul eelmistest töökohtadest infot tema senise käitumise kohta,? räägib Kütt. ?Kui nõuded kandidaatidele on värbamise protsessis hästi läbi mõeldud, siis on väiksem tõenäosus, et meeskonda satub ebaaus tegelane. Tööprotsessid ja reeglid tuleb täpselt kirjeldada ? siis ei jää probleemide korral vaidlemise ja õigustamise ruumi,? jagab Kütt oma kogemusi.

Hansapanka tööle minnes täidab töötaja ankeedi, kus märgitakse ära soovitajad. ?Kindlasti küsime töötajatelt luba nende kohta taustauuringut teha ja palume ette hoiatada ka soovitajaid,? rõhutab Hansapanga personalidirektor Riina Varts. Sisemise liikumise korral räägib n-ö värbav juht värvatava senise juhiga ja uurib toimetuleku kohta senises ametis ning võimaliku sobivuse kohta pakutavasse ametisse.

Ammende Villa Hotelli & Restorani tegevdirektor Ene Tohv ütleb vastukaaluks väitele, et ettevõtte suurim risk on tema enda töötaja, et ettevõtte kõige väärtuslikum osa on tema töötajad. ?Kui töötajad tunnevad, et neid usaldatakse, et neist peetakse lugu, siis ei kuritarvita nad usaldust. Nad on huvitatud ettevõtte heast majanduslikust käekäigust ning teevad omalt poolt selleks jõupingutusi. Muidugi on nad teadlikud ettevõttes kehtestatud kontrollisüsteemidest ning tunnetavad, et need toimivad,? ütleb Tohv.

Ta usub, et parim viis uue töötaja usaldusväärsuses veendumiseks on vestlus. ?Me ei loo töösuhteid eeldusega, et inimesed on ebaausad. Me peame olema kindlad, et meie klient on heades kätes, seetõttu on välja töötatud teatud väärtushinnangute skaala, millesse võimalik uus töötaja peab mahtuma ning sellesse mahtumine/mittemahtumine selgitatakse reeglina välja esimeses või teises vestlusvoorus. Kui õhku jääb küsimusi, mis ei saa selget vastust, oleme mõnel juhul pöördunud ka eelmise tööandja poole, millest alati ka inimest informeerime.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing