Üleandmisakt välistab hilisema kohtuvaidluse

Müüja on kaasa võtnud esemeid, mis suulise kokkuleppe kohaselt pidid jääma ostjale. Näiteks leiab ostja, et tema värskelt soetatud uuest kodust kadunud mõni nagi, segisti, kardin või lükanduks, mis suulise kokkuleppe kohaselt oli vara päraldisena kauba sees. Päris raske on ilma kirjaliku kokkuleppeta tõestada, et kadunud esemed olid kinnisvaratehingu osaks.

Kuidas olukorda lahendada, nii et hundid söönud ja lambad terved? Heaks abimeheks selliste vaidluste vältimisteks on kirjalikult sõlmitud kinnisvara üleandmis- ja vastuvõtuakt. Aktis fikseeritakse üleantava kinnisvara täpne olukord, tehniline seisund, varaga üleantavad esemed, sissejääv mööbel, elektroonika, köögitehnika, sanitaartehnika jms. Akt vormistatakse tehingu objektiks oleva vara ülevaatuse käigus, mis tehakse vahetult enne notariaalset müügitehingut. Üleandmis- ja vastuvõtuakti allkirjastavad mõlemad tehingupooled. Kindlasti tasub notariaalses müügilepingus sõlmitud aktile viidata või aktis fikseeritu sisestada notariaalsesse müügilepingusse. Kui akt kirjalikult vormistatud ning notarile edastatud, pole notaril keeruline konkreetne olukord müügilepingus fikseerida.

Vara üleandmis- ja vastuvõtuakt on standardiks uusehitiste puhul. Professionaalne ehitaja ei jäta töö tellijale üle andes nimetatud dokumenti kindlasti sõlmimata, vältimaks hilisemaid vaidlusi üleantava vara seisukorra ja tellija ootustele vastavuse pinnalt.

Vara üleandmis- ja vastuvõtuakt on saanud igapäevaseks lepingulisaks üürilepingute sõlmimisel. Tegemist on näiteks täismöbleeritud korteri välja üürimisega. Ainuke korrektne moodus üürileandja riski tema valdusest väljaminevate asjade suhtes vähendada on fikseerida kõik üürnikule üleantavad asjad peensusteni. Hea moodus selleks on kinnisvara ülendmis- ja vastuvõtuakt.

Soovitan kõikide kinnisvaratehingute puhul üleandmis- ja vastuvõtuakt kirjalikult vormistada. See on mõlemale tehingupoolele kasulik, et ennetada arusaamatusi, vaidlusi ja pikalevenivaid kohtuprotsesse.