Logistika eraelus

Logistika on mulle protsesside jada, mille ülesanne täita püstitatud eesmärk, kasutades selleks ressursse just nii palju kui vaja, samas nii vähe kui võimalik. Ehk tegutseda efektiivselt. Nõustun logistikatudeng Aili Anveltiga, kes leiab, et logistika põhimõtteid saab edukalt ka igapäevaelus rakendada.

Näiteks igahommikune kodust tööle kulgemine, mis algab kodust lahkumise ja kontoris laua taha jõudmisega. Niinimetatud tarneahela eesmärk on siin kaup ehk inimene oma ülesandeid täitma saada. Tarneahelat juhib inimene, kes selles ka osaleb.

Igatahes kulub tööle jõudmiseks ühel ja samal ajal sõites reeglina samapalju aega, kui teepeal just midagi ei juhtu. Kas too aeg on parimalt kasutatud? Kas teel ei ole ummikuid, mis asjatult aega raiskavad? Kas tee, mida mööda sõita, on lühim? Kas tööle jõudmine on efektiivseim võimalikust? Võib ju küsida, milleks ajad nii lühikest ja näivana mõttetut jada keerulisemaks kui see on.

Nagu logistikas mõjutab tarneahela iga lüli järgmist lüli ehk ka kogu ahela nii kulgemist kui efektiivsust, on ka inimeste tegevused ahelreaktsioonid, mille tulemused kajastuvad nii meis endis kui kaaskodanikes.

Näiteks on moodne vabandus täna, et pole aega. Või kui on, siis vähe. Aeg libiseb käest, peamiselt pisiasjadesse, millele ei pööra üksikult tähelepanugi. Jõuda hommikul tööle 10 minutit varem või hiljem ei tundu kuigi suur ajakadu, kuid kui sellised ?väikesed? ajasööjad päeva jooksul kokku lugeda, saab võibolla tunde asjatult kasutatud ehk raisatud aega.

Nii on ka hommikune töölesõit mitme võimalusega. Ehk tarneahelat võib juhtida nii, et käituda edasi, nagu siiani on tehtud. Lahkuda samal ajal kodunt ja jõuda traditsioonilisel ajal tööle. Või siis proovida teisi lahendusi. Minna varem või hiljem. Ehk vältida ummikuid, mitte kiirustada.

Kiirustamata säästab autot, ennast, teisi. Rahulikult, ummikuteta kulgedes, puhkavad närvid. Ehk ei ärritu ehk ei jõua tööle ärritatuna, kus emotsioon kolleegidele ja ka klientidele edasi võiks kanduda, kes hommikusest asjatust seismisest tigetseb.

Või siis kasutada auto asemel hoopis taksot või ühistransporti. Autojõgesid tänavatele ei moodusta keegi muu, kui kaaskodanikud. Pole muret tankimise, avariide, asjatult ummikutes passimise, varaste, parkimiste jms pärast. Puhtamaks jääb ka hingatav õhk ning keha on tänulik liikumise eest.