Praktika rolli logistikatudengi ettevalmistuses alahinnatakse

Probleemiks on logistikat õppivate tudengite sõnul, et tavaliselt kasutatakse praktikante puhkusel viibivate inimeste asendamiseks, halvemal juhul ei saagi tudeng oma erialal praktiseerida, vaid toimetab kohale pabereid, teeb kohvi jne.

Tudengid kirjutasid, et üliõpilased saavad oma teoreetilised teadmised küll loengusaalist, kuid samas puudub neil ettekujutus, kuidas asjad reaalsuses tegelikult toimivad. Koolist ei ole võimalik saada kogemusi äripartnerite, riigiametite ja klientidega suhtlemiseks. Praktikalt saab.

Ka ei tegutse kõik ettevõtted ühesuguse või sarnase mudeli alusel, mistõttu tuleks näiteks firmas praktikal olevale tudengile teha selgeks süsteemi toimimine. Sellest aru saades oleks lihtsam seostada õpitut tegelikkusega. Tudengid on küll teadlikud CMR-saatelehest, vahetatavatest autokeredest, sisetranspordi optimeerimisest ja klienditeeninduse olulisusest, kuid tervikpilti kokku panna on raske.

Samas on firmad kiivad näitamaks praktikandile ettevõtte tõelist sisemust, mis on samas ka arusaadav ? firmasaladuste paljastamine võiks äri ohustada.

Siin tulebki tudengite arvates mängu praktika tähtsus. Just praktikal on tudengil võimalik selgusele jõuda, mida ta teab ning millises valdkonnas peaks end veel täiendama. Loomulikult ei tähenda see, et tudeng on pärast mõnenädalast praktikat tippspetsialist, kuid erialale sisseelamine oleks valutum küll.

Praktika on tudengitele soodsaim ja lihtsaim viis vajalike kogemuste omandamiseks valitud erialal. Praktikal tehtud vead ei ole veel väga kaalukad ning neist on võimalik õppida.

Lisaks saavad tudengid praktika läbi kontakte luua, tutvusringkonda laiendada. Suurem kontaktide arv tagab suurema võimaluse pärast kooli lõpetamist töö leida.

Oluline on praktika puhul ka tööharjumuse kujundamine. Nii leidsid tudengid, et praktika võiks toimuda võimalikult vara, võimalusel ka õppetöö käigus. Seda põhjusel, et siis saab soovi korral eriala vahetada, kui valitu leitakse mitte sobivat. Ka on ideaalne praktika mitmes jaos ning pakub võimalusi tutvuda ettevõtte erinevate tasanditega, töölisest juhini välja. See annab ülevaate firma toimimise alustest.

Ameerikas on tööandjad avaldamas survet riigile haridussüsteemi kaasajastamiseks, sest firmadel ei ole vaja riigieksamitel edukalt vastajaid, vaid loomingulisi, lojaalseid ja koostöövalmis töötajaid. Kas Eesti haridussüsteem on sellisteks muutusteks valmis? Tudengid leiavad, et hetkel veel mitte, sest näiteks 2001. aastal Tallinna Tehnikaülikooli logistika erialale sisseastujatel möödusid kaks esimest kursust peamiselt matemaatika, füüsika, keemia ja muude sarnaste ainete seltsis.

Praktika efektiivsemaks muutmisest võidaks tudengite arvates ka firmad ise. Kui kool organiseeriks firmadega infot vahetades praktikakohad, tagaks see täpsema turuvajaduste täitmise sobilikult koolitatud inimestega ja tugevdaks edasisi arenguid ja koostööd. Ettevõtjad saaksid samas parema ülevaate praktikantidest, kes on potentsiaalsed tulevased töötajad.

Tudengite esseede ja uurimustöödega saab tutvuda www.logistika.ee