Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Salvestusseadmete mahud suurenevad ja mõõdud vähenevad kiiresti
24.?25. septembrini toimus Limassolis Küprosel firmade Canyon ja Prestigio ühine pressiüritus, millest võttis osa 64 ajakirjanikku kokku 22 Kesk- ja Ida-Euroopa riigist. Pärast kohustuslikku korraldajafirmade toodete tutvustuse esinesid üritusel mitmed spetsialistid, kes rääkisid tehnoloogiatrendidest ning firmade lähituleviku visioonidest.
Esimese ettekande tegi Terry Makedon, kes on firma ATI vanemtootejuht.
Ta rääkis palju huvitavat firma ATI videokaartide tehnilisest küljest, kuid kõlama jäi mõte, et nii laua- kui ka sülearvutid muutuvad üha enam meelelahutuskeskusteks. Kallimatel sülearvutitel on juba ammu emaplaadile integreeritud 3D-videokaart, mis on mõeldud graafiliselt nõudlike mängude mängimiseks.
Samas muutub ATI tarkvara kasutajasõbralikumaks. Uus Catalyst Control Center on intelligentne ja oskab ise aegajalt internetist uuendusi küsimas käia ? sarnaselt Windowsi operatsioonisüsteemiga. Teiseks jälgib ta seda, milliseid programme, kui tihti ja millises ekraanire?iimis kasutaja enim kasutab, ning suudab automaatselt videokaarti ümber häälestada vastavalt käivitatavale tarkvarale.
Järgmistena esinesid Richard Andrews ja John Fox firmast Hitatchi Global Storage Technologies. Hitatchi GST valmistab kõvakettaid juba alates 1956. aastast, kui toodeti (siis veel IBMi nime all) 5 MB suurust seadet RAMAC. Siis maksis 1 MB info kandja umbes 127 000 krooni. Praegu tootmises oleva 4 GB suuruse mikrokõvaketta hind on 1 krooni kandis.
Kui hetkel domineerivad turul 3,5- ja 2,5tollised kõvakettad (valdavalt kasutusel laua- ja sülearvutites), siis lähima viie aasta jooksul kasvab 1,8- ja 1tolliste kõvaketaste arv plahvatuslikult. Juba täna võib kodudest leida kõvakettaid, mis ei asu arvutis ? need paiknevad mõnes SAT-TV tüüneris, lindistavas DVD-seadmes, digi- või videokaameras või näiteks kaasaskantavas MP3-mängijas.
Viimasena esines Thomas Agostino firmast Intel. Ka tema rääkis pikalt oma firma protsessoritehnoloogia tehnilisest küljest.
Trendina tõi ta välja selle, et kõikvõimalikud seadmed muutuvad digitaalseks ning kasutajad võivad oma andmetele ligi pääseda mitmel erineval moel. Hetkel on populaarseim ligipääsu võimaldav tehnoloogia WiFi.
Autor: Alar Pardla