Eesti aktsiaoptsioonide hinnad on praegu ülimadalad

?Eesti aktsiaoptsioonide hinnad on tänu pikale seismisele hetkel naeruväärselt odavad, kui investor mingeidki liikumisi sügisel või uue aasta alguses ette näeb, siis praeguste tasemete pealt optsioone ostes on võimatu kaotada,? ütles LHV Varahalduse juhatuse liige Tõnno Vähk.

Enamik LHV kliente usub tema sõnul Nokia hinna tõusu ja panustab Nokia ostuoptsioonidele. Teiseks levinud alusvaraks on ka neil indeksaktsia Nasdaq 100. Eesti optsioonidest on erainvestoritel eelistatuim Hansapank.

?Hansapanga ja indeksaktsia Nasdaq 100 puhul panustatakse vahelduva eduga lühiajalistele liikumistele, enamasti on nende tõusule ja langusele mängijate arv suhteliselt võrdne,? sõnas Vähk.

?Viimase aasta jooksul optsioonide kasutamine kahjuks kasvanud küll ei ole, turg on stabiilne olnud,? ütles Vähk. Tema sõnul on neil kuni 20 aktiivsemat optsioonidega kauplejat.

?Optsioonid on spekulatiivsed instrumendid ja neid tuleb tihedalt kaubelda ja nendega tegeleda,? ütles Vähk.

?Eesti aktiivseimad optsioonikauplejad tegutsevad USA tehnoloogiaturul, kus on liikumisi rohkem,? ütles Hansapanga tuletisinstrumentide osakonna juhataja Pärt Kivaste. Näitena tõi ta indeksaktsiad Nasdaq 100, Dow Jonesi ja S&P 500 ning üksikaktsiana Amazoni. Ka Nokia ja Ericssoni aktsiad on üsna populaarsed alusvarad.

?Eraisikud kasutavad optsioone üldiselt vähe,? möönis Kivaste. Tema andmetel on nende pangal optsioonidega kauplevaid kliente saja ringis. ?Eraisikud, kes varem on ise aktiivsed börsil kauplejad olnud, on nüüd oma vara andnud varahaldurite kätte,? tunnistas Kivaste.

Eesti aktsiatest on optsioonide lemmik alusvara Hansapank. ?Hetkel on Hansapank alusvarana ebahuvitav, sest viimasel poolaastal on kauplemine olnud väga vaikne ja optsioonid eeldavad aktsiate suurt liikumist,? ütles Kivaste.

Ka Ühispanga vahendusel kaubeldakse enim USA optsioonidega. ?Maailma kõige likviidsem optsioon ja eestlaste lemmik on indeksaktsia Nasdaq 100, järgnevad Intel, Microsoft ja IBM,? teab Ühispanga kapitaliturgude divisjoni direktori Jaak Raivo.

Erainvestorid teevad tema sõnul keskmiselt kuus kümme optsioonilepingut. Optsioonikliente on Ühispangal umbes 50.

Raivo sõnul on optsiooniklientide arv viimasel ajal küll veidi kasvanud, aga turg on siiski väike.

Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle ostjale õiguse osta või müüa tulevikus mingit vara varem kindlaks määratud hinnaga.

Levinuimaks alusvaraks, millele optsioone sõlmitakse, on ettevõtete aktsiad. Lisaks saab optsiooni võtta ka valuutale, intressimääradele, indeksitele ja võlakirjadele. On olemas kahte tüüpi optsioone: ostuoptsioonid (calls) ja müügioptsioonid (puts).

Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud summa suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100 aktsiale.

Statistika näitab, et 90 protsenti optsioonide ostjatest kaotab oma raha. Samas optsioonide müümine ehk väljakirjutamine on üsna tulus tegevus.

Optsioonidega kauplemine eeldab varasemat kauplemiskogemust aktsiatega, sest hind kujuneb alusvara ehk aktsiate liikumisest.

Enim kaotasin tänavu Amazoni call?iga, mille ostsin enne teise kvartali tulemusi.

Tulemused olid kehvad ja kaotasin veidi enam kui 3800 krooni.

Olen optsioonidega kaubelnud kolm aastat, olles seejuures nii optsiooni ostja kui ka väljakirjutaja.

Peamiseks veaks on liiga suure võimenduse võtmine, mida pakuvad suhtelised odavad optsioonid, mis aga tihti lõpevad väärtusetult.

Optsioonide hind sõltub tugevalt volatiilsusest, mis näitab oodatavat aktsia hinna kõikumist.

Tihti ostetakse kõrge volatiilsusega optsioone, mis tähendab liiga suure optsioonipreemia maksmist.