Eesti vajab uut riigi ja erasektori koostöö mudelit

Et tagada avalike teenuste kättesaadavus ka tulevikus ja samas mitte koormata riiki liiga suurte finantskohustustega, on viimase kümnendi jooksul asutud laialt kasutama era- ja avaliku sektori koostöö erinevaid vorme.

Eesti avaliku sektori hallatav infrastruktuur on viimase kümnendi jooksul olnud stabiilselt alafinantseeritud. Eesti avaliku sektori probleemid ei erine selles mõttes oluliselt teiste Euroopa riikide probleemidest. Lisaks vahendite mittepiisavusele on avaliku sektori probleemideks sageli ka ebakvaliteetsed investeerimisotsused ning investeeringute mittesihipärane kasutamine.

Levinud avaliku ja erasektori koostöövormi PPP (public private partnership) eesmärk on ühendada erasektori projektide juhtimise kogemus ja finantsressursid avaliku sektori eesmärkidega. Klassikalised PPP valdkonnad on näiteks koolide ja haiglate ehitamine ja majandamine, samuti teede ja muude infrastruktuuriobjektide ehitamine ja opereerimine erasektori poolt.

Kuna Eesti kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse finantseerimisvõime lähiaastatel oluliselt ei suurene, aga investeerimisvajadused kasvavad oluliselt (näiteks ELi projektide kaasfinantseerimise kohustuse tõttu), on PPP üks võimalus tagada projektide rahastamine. Euroopa Komisjon on soovitanud liikmesriikidel laiendada PPP kasutamist, ka ELi osalusega projektide kaasrahastamisel

Et tagada edukas PPP finantseerimisskeemide korraldamine ning vältida probleeme, tuleb riiklikul tasandil leppida kokku mõningad ühtsed põhimõtted.

Iga era- ja avaliku sektori koostööprojekti alguseks on riigihange, kus ostja ostab kaupa või teenust. Hankedokumentatsioon peab looma selge ülevaate, mida ostja soovib saada ja millised on põhimõttelised ostu tingimused. Komplekssete (paljud projektid sisaldavad nii kaupasid kui ka teenuseid) hinnapakkumiste tegemine ja analüüsimine on keerukas.

Keeruliste pakkumiste vormistamine pakkujate poolt ning nende võrdlemine ostjate poolt võib kaasa tuua vastastikuste süüdistuste jada. Hankeseaduste täpsustamine loob paremad eeldused keeruliste hankeprotseduuride läbiviimiseks. Euroopa Komisjon üllitas tänavu ka rohelise raamatu, mis käsitleb PPPga seotud hankeprotseduure.

PPP projektid sisaldavad üldjuhul ostja kohustust kasutada teenust või vara mingi aja jooksul (näiteks tasuda lasteaia eest renti). Kohustus võib olla fikseeritud (näiteks rendimaksena) või vabalt kujunev (näiteks tasub kohalik omavalitsus iga lasteaialapse eest mingi summa kuus). Praegune regulatsioon ei luba määrata, kuidas selliseid kohustusi hinnata ? kas need on defineeritavad laenuna või on tegu üüri või mõne muu kohustusega.

Et tagada täpsem ja sujuvam PPP juurutamine, on otstarbekas täpsemalt määratleda, millistest kriteeriumidest lähtuvalt arvestatakse kohaliku omavalitsuse laenukoormust. Edukale hankele järgneb lepingu sõlmimine ostja ja müüja vahel.

Arvestades, et PPP projektid võivad kesta 10?20 aastat, tagab eduka koostöö vaid väga täpne kohustuste ja õiguste defineerimine osapoolte vahel. Kuigi suure tõenäosusega palkavad mõlemad lepingupooled enda esindamiseks professionaalsed nõustajad, on otstarbekas selgitada eelkõige kohalikele omavalitsustele nii selliste lepingute iseärasusi kui ka PPP võimalusi kohaliku elu laiemalt arendada.

Autor: Marko Err