Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Piraatluse levikut takistab tasuta tarkvara kasutamine

Alar Pardla 07. oktoober 2004, 00:00

Enamik arvutikasutajaid teeb oma igapäevatöös sarnaseid tegevusi, vaid vähestel on erivajadusi, mis nõuavad spetsiaaltarkvara.

Järgnevalt väike ülevaade tasuta tarkvarast, millega saab edukalt teha samu toiminguid kui tasulise tarkvaraga.

Kogu arvutikasutamise vundament on operatsioonisüsteem. Windowsile on mitmeid alternatiive, millest tuntuimad on Linuxi versioonid, nagu näiteks SuSE ja RedHat. Operatsioonisüsteemi vahetus on aga suurem ettevõtmine ning selle puhul on mõistlik kasutada arvutispetsialisti abi. Väikefirmas on see lihtne protsess, sest spetsialistil on kerge saada täielik ülevaade, mida firmas arvutitega tehakse ja millist tarkvara on vaja Linuxi keskkonnas kasutada.

Suuremates firmades ja ettevõtetes on üleminek keerulisem. Kas seda teha kõigil arvutitel korraga või ühekaupa, sõltub juba konkreetsest ettevõttest.

Andmekaitse inspektsioonis on Linuxi kasutajaid 47% (sellest 29% Linux X Terminali kasutajaid). Windowsi kasutajaid on 53%.

?Meie noor kollektiiv on vabavara kergelt omaks võtnud, probleeme on olnud vaid terminalide kasutamisel. Paljus sõltub Linuxi kasutamine harjumustest: kes harjub uuega, kes mitte. Põhjalikum koolitus tooks vabavara kasutajaid juurde ning selle tulemusel tekitaksid uued võimalused huvi ka nn tava- ja lõppkasutajas. Seni pole me leidnud sobivat võimalust-pakkumist. Ka portaal linux.ee on liiga IT-keskne selleks, et tavakasutaja sellest aru suudaks saada,? kommenteeris andmekaitse inspektsiooni üldosakonna juhtivinspektor Lea Medri.

Tihti on Linuxi peale üleminekul suurimaks komistuskiviks riistvara probleemid. Mõned komponendid on sellised, et neile ei ole Linuxi all draivereid või on neid raske internetist leida.

Peale draiveriprobleemi võib operatsioonisüsteemi vahetust takistada ka erirakenduste kasutamine. Kui näiteks firma raamatupidamisprogrammi kirjutanud firma müüb tarkvara ainult Windowsi platvormile, on raamatupidajatel Linuxile üleminek välistatud. Viimasel ajal on siiski saadaval raamatupidamistarkvara, mis töötab kas Linuxi all või kus kogu töö tehakse serveris, raamatupidajad aga saavad andmetele ligi veebibrauserit kasutades.

Enamikus arvutites kasutatakse kontoritarkvara Microsoft Office paketti kuuluvat tekstiredaktorit MS Word ja tabelarvutusprogrammi MS Excel. Sama töö saab teha tasuta levitatava tarkvarapaketiga OpenOffice.org, mis on kasutatav peale PC ka Suni ja Macintoshi arvutites ning lisaks Windowsile ka Linuxi, FreeBSD ja Solarise operatsioonisüsteemi all. OpenOffice?iga saab edukalt teha tekstitöötlust, tabelarvutust ja presentatsioone ? sama kolme tegevust, mis on MS Office?i paketi tarkvara põhitegevused.

Teine väga levinud arvutite kasutusala on erinevad internetiteenused. Microsofti veebibrauser Internet Explorer on küll tasuta, aga ka sellele on alternatiivseid variante rohkem kui üks. Suuremad, levinumad ja eeldatavasti ka töökindlamad on Mozilla FireFox ja Opera.

E-posti lugemiseks on kirjutatud kümneid eprogramme. Windowsi kasutajatele võiks soovitada Pegasus Maili või ka FireFoxi veebibrauserisse sisse ehitatud e-posti klienti.

Tuleb vahet teha vabavaral ja vabal tarkvaral. Need kaks mõistet kipuvad paljudele kasutajatele sama asi olema.

Valides kasutamiseks tarkvara ? ja sellest rääkides ? on äärmiselt oluline teha vahet vabavaral ja vabal tarkvaral. Vabavara (freeware) on tarkavara, mida mingil põhjusel saab ilma raha maksmata kasutada. Põhjuseks võib olla nii autori soov anda oma panus tehnoloogia arengusse kui ka müügiedenduskampaania. Vabavara litsentsitingimused võivad piirata kasutust või levitamist ning tõenäoliselt ei ole avalik ka tarkvara lähtekood.

Vaba tarkvara oluliseks pooleks on aga nimelt litsentsitingimused, mis lubavad nii piiranguteta kasutamise ja levitamise kui ka vajadusel muutmise. Ärikasutaja poole pealt on vaba tarkvara seega oluliselt turvalisem valik: sa ei pea arvestama võimaliku riskiga, mis on tingitud autori meelemuutusest või kampaania lõpust.

Olen ise paar korda soovitanud vabavara ja sellesse samasse ämbrisse astunud. Näiteks kandis mu auto PowerArchiverit soovitavat kirja. Õige pea pärast kleepsu pidulikku paigaldamist ?Tehnokrati? saates muutus see tasuliseks.

Loobusime Windowsist olemasoleva süsteemi vananemisega seoses ? tööjaamad jäid ajale jalgu, rakendusprogrammid ei tundnud enam uusi failiformaate. Suurenev töökohtade arv nõudis lisakulutusi.

Napi eelarve tingimustes otsustasin proovida Linuxi vabavaralist terminalserverit. Testimine paari terminaliga andis väga positiivse tulemuse. Hetkel töötab ühe 2,8 GHz DualXeon 4 GB RAM serveri küljes 50 terminali.

Terminalid ei kasuta ühtki lokaalset ketast ? kogu töö ja failide hoidmine käib serveris. Lisaks väga madalale müratasemele on tunduvalt lihtsustunud tsentraalne varundamine ja tarkvara uuendamine.

Üleminekuga Linuxile ei kaasnenud mingit väljaõpet. See tekitas paljudele esmalt probleeme, kuid seda pigem harjumuslikust seisukohast. Nüüdseks on kasutajad uuendusega harjunud. Ühelgi uuel töötajal pole probleeme tekkinud. Seega ei tulene vahetusega kaasnevad probleemid tarkvarast, vaid töötajate tahtmatusest muutustega kaasas käia.

Hädavajalike Windowsi programmide kasutamiseks säilitasime osa Windowsiga arvuteid, mis töötavad Linuxiga samas võrgus ning kasutavad samu failiressursse. Oleme mõelnud Windows 2003 terminaliserveri kasutamisele, mis laseks Linuxi kasutajatel Windowsi rakendusi kasutada.

OpenOffice.org on väga hea, kuid nõuab moodsat ja suure jõudlusega arvutit. Microsoft Office ja OOO on hetkel Windowsiga arvutites paralleelselt kasutuses, kuna nende litsentsid on olemas. Küll on kehtestatud kord, et firmasiseselt kasutatakse OOO-formaate.

Allikas: www.vallaste.ee

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:47
Otsi:

Ava täpsem otsing