Lasita Aken pakub eksklusiivtoodangut

"Kontsern muutus liiga suureks ja ma ei jõudnud enam kõigel silma peal hoida," põhjendab Lasita grupi ülesehitaja Jaak Võsu, miks nad poolteist aastat tagasi müüsid nii Lasita Akna kui puitmaju tootva ASi Lasita Maja. "Lasita teenib rentimise pealt ja äraelamiseks piisab sellest täiesti." Lasitale kuulub Tartu ehitustrusti endine peakontor ja tootmisbaas ehk kokku 7000 ruutmeetrit kontori- ja 12 000 ruutmeetrit tootmispinda.

Lasita grupp sai alguse 15 aastat tagasi, kui moodustati NSV Liidu ja Soome ühisfirma TET-Lasita, mille eesmärk oli toota odava Eesti tööjõuga ja Eesti materjalidest kvaliteetseid puitaknaid. Enne käisid inimesed Soomes väljaõppel.

"Ühisettevõte teenis niimoodi Soome markasid, mis ma viisin Eesti Panga valuutaoksjonitele ning mille eest saime tohutul hulgal rublasid," meenutab Jaak Võsu. "Selle rahaga renoveerisime tootmisruumid ja soetasime kaasaegse kuivati." Klaaspakettakende ja puitakende tootmine käivitus 1991. aastal. Koguinvesteering oli ligi 6 miljonit Soome marka. Soome pool, grupp eraisikuid, tarnis seadmed.

Kuna Soome pool jättis korduvalt toodangu eest maksmata, otsustas Võsu 1992. aastal soomlaste 48 protsendi suuruse osaluse välja osta. Selleks moodustati AS Lasita, kuhu Võsu kaasas paarkümmend Tartu ehitustrusti töötajat. Riigipoolse osaluse Lasita Aknas ostis Lasita erastamise käigus 1995. aastal. Samal ajal loobus Lasita grupp klaaspakettakende tootmisest ning keskendus Saksa-tüüpi puitakende tootmisele. Lasita Aken on vanim ja suurim eksklusiivsete akende tootja Eestis. Firma teeb vaid individuaaltellimusi, mitte masstoodangut.

Perefirmaks muutus Lasita 1997. aastal, kui Võsud olid tasapisi kokku ostnud enamuse aktsiatest. Täna kuulub Võsudele 95 protsenti Lasitast. Lasita tütarettevõtetest peab AS Lasita Kaubandus rauatarvete poodi, OÜ Lääniste Puit toodab liimpuitu ja puittooteid ning OÜ Störfisch kasvatab tuurakalu.

Jaak Võsu sõnul oleks Lasitast võinud kasvada suurfirma, kuid sellele tõmbas kriipsu peale mitu kohtuprotsessi. "Olen Eesti riigi puuduliku erastamispoliitika tõttu raisanud viis aastat kohtuistungite peale," räägib Võsu. "Olen küll enamuse kohtulahinguid võitnud, kuid see energia oleks võinud minna Lasita arengusse."

Jaak Võsu peab perefirmat sobivaimaks ettevõtlusvormiks. "Perefirmas on kindel, et keegi ei tööta vastu ega varasta," seletab Võsu. Puudusena nimetab Võsu seda, et võib nappida juhtimisvõimelisti inimesi. "Väga kahju, et mul ei ole kahtteist last - oleks valik suurem," muigab Jaak Võsu. "Samas on mõlemad lapsed ju korralikult rakkes."

Võsude perepoeg Mart töötab Lasita Akna tootmisdirektorina, peretütar Marvi Võsu-Elder on Lasita pearaamatupidaja. Pereema Irja Võsu juhib Lasita Kaubandust.

Lasita Akna ostis eelmise aasta mais AS Lasita Wood Products, mille põhiomanikuks on Erki Unn, kes investeeris aknatööstusse Sylvesteri aktsiate müügist saadud raha.

"Arengupotentsiaali on ettevõttes küllaga," räägib Unn. "Oleme tegelenud aktiivselt tootearenduse ja uute turustuskanalite otsimisega." Unni andmeil loodavad nad tänavu kasvatada käivet 50 miljoni kroonini ning tulla kahjumist välja.

Umbes pool Lasita Akna toodangust jääb Eestisse, ülejäänu eksporditakse peamiselt Venemaale, Soome, Rootsi, Saksamaale ja Taani. "Tuntuim välisobjekt on Moskva Suur Teater," teatab pereisa.

ASi Lasita Aken tootmisdirektor Mart Võsu on 13 aasta jooksul olnud sunnitud läbi oma kogemuste ja eksimuste õppima aknatootmise kõiki nüansse.

"Mart on ilmselt Eesti üks parimaid aknaspetsialiste," põhjendab Lasita Akna põhiomanik Erki Unn, miks nad pärast firma omanikevahetust juhi kohalt lahkunud Mart Võsu aasta hiljem üles otsisid ning palusid tal tulla tootmist turgutama. Alates juunist valiti Mart Võsu ettevõtte nõukogusse ning alates septembrist palgati ta tootmisdirektoriks.

Mart Võsu sõnul tuli aastane paus igati kasuks. "Olin kolmeteistkümne aasta jooksul saanud endale tõsist puhkust lubada vaid kokku 40 päeva," räägib Võsu. "Nüüd sain puhata, lõpetada majaehituse ja tegeleda laste koolitamisega."

Mart Võsu oli üks esimesi, kes 1991. aastal läks Soome aknatehasesse väljaõppele. "Ega isa mind väga enda juurde tööle tahtnudki," meenutab Võsu. "Põhjuseks see, et jätsin õpingud Tallinna Tehnikaülikooli ehituse erialal katki." Nüüdseks on Võsu lõpetanud töö kõrvalt Tartu Ülikooli majandusteaduskonna.

Võsu sõnul on perefirmas paratamatus, et rabada tuleb mitmel rindel. "Kui isa on Lasita grupi ideede generaator ja visionäär, siis minul on tulnud peamiselt teha nii-öelda musta tööd," seletab Võsu. "Vahepeal juhtisin aastaid nii Lasita Akent kui ka puitmajatootmist ASi Lasita Maja."