Ombudsman ohjab ELi omavoli

Inimesed saavad kaevata Euroopa õigusvahemehele, kelleks praegu on kreeklane Nikiforos Diamandouros, juhul, kui liidu institutsioonid või asutused on nende arvates nende õigusi rikkunud ja omavolitsenud. Omavoli on see, kui institutsioon või asutus ei austa inimõigusi, õigusriigi põhimõtet või head haldustava. Institutsioonideks on näiteks Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament. Liidu ametid, kelle suhtes saab õigusvahemees uurimist läbi viia, on näiteks Euroopa keskkonnaagentuur, Euroopa personalivaliku amet ja Euroopa tööohutuse ja -tervishoiu amet.

Õigusvahemees tegeleb palju eraõiguslike juriidiliste isikutega, kes on ebaedukalt osalenud ELi institutsioonide välja kuulutatud enampakkumistel. Mõningatel juhtudel pöörduvad õigusvahemehe poole probleemide tekkides ka need äriühingud, kes on pakkumismenetluses edukaks osutunud ning kellega on leping sõlmitud.

Euroopa õigusvahemehe pädevuses ei ole siseriiklike, regionaalsete ega kohalike ametivõimude tegevuse kohta esitatud kaebuste menetlemine ning seda isegi juhul, kui kaebuse sisuks on Euroopa Liiduga seonduvad asjaolud. Sellised ametiasutused on näiteks liikmesriikide valitsusasutused, riiklikud ametid ning kohalikud omavalitsused. Euroopa õigusvahemehele ei saa samuti esitada kaebust siseriikliku õigusvahemehe tehtud otsuse kohta - ta ei ole siseriikliku õigusvahemehe suhtes kõrgemalseisev institutsioon.

Eesti inimesed, kes on seisukohal, et ELi institutsioonid ning asutused ei ole nende õigusi austanud, võivad õigusvahemehele esitada kaebuse eesti keeles. Kaebus peab olema kirjalik ning selle võib saata kas postiga, faksiga või e-postiga. Kodanikud, kellel on üldisi küsimusi õigusvahemehe töö kohta, võivad pöörduda õigusvahemehe büroosse ka telefoni teel.

- Hilinenud makse

Hispaaniast pärit alltöövõtjale maksti tema osutatud teenuste eest pärast Euroopa õigusvahemehe sekkumist. Euroopa Komisjon selgitas, et ei pidanud võimalikuks maksta peatöövõtjale lõppmakset seoses puudustega viimase esitatud lõpparuandes. Niipea, kui peatöövõtja esitas parandatud lõpparuande, tegi komisjon lõppmakse. Peatöövõtja tasus seejärel alltöövõtjale, kes tänas õigusvahemeest osutatud abi eest.

- Komisjon esitas valeinfot

Brüsselis asuva konsortsiumi esitatud kaebuse alusel kritiseeris Euroopa õigusvahemees Euroopa Komisjoni pakkumismenetluse reeglite mittejärgimise pärast. Kaebusest nähtus, et vastusena kaebuse esitaja palvele saada selgitusi pakkumise "Projektide juurutamise jälgimine" oli Komisjon esitanud ebaõiget informatsiooni.

- Ebaviisakas parlament

Euroopa õigusvahemees kritiseeris Euroopa Parlamenti, kuna viimane eiras kohustust olla avalikkusega suhtlemisel viisakas. Kriitika põhines e-kirjal, mis saadeti vastusena järelepärimisele pakkumiskutse kohta. Kaebuse esitaja, Kreeka tõlkijate ühendus, väitis, et e-kirja toon oli ebakohane ja jättis mulje üleolevast käitumisest.

- Kodanike diskrimineerimine

Pärast Euroopa õigusvahemehe sekkumist algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse Rootsi osas tulenevalt väidetavast diskrimineerimisjuhtumist. Asi puudutas Saksa kodanikku, kes õppis Rootsis ning oli sunnitud telefoniteenuste osutamise lepingu sõlmimisel maksma teenuse osutajale tagatisraha. Kuna sotsiaalkindlustusnumbrit omavad Rootsi kodanikud ei pidanud sellist tagatisraha tasuma, väitis üliõpilane, et äriühing diskrimineeris kaudselt teisi Euroopa Liidu kodanikke. Õigusvahemees nõustus selle seisukohaga ja palus komisjonil asjaolude uurimine algatada.

Lisainfo: www.euro-ombudsman.eu.int