Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euro kasutegur seni kesine

Sirje Rank 13. oktoober 2004, 00:00

Suurimaks pettumuseks oli, et eurost ei saanud katalüsaatorit reformidele ega kiirendust majanduskasvule, leidis eile Amsterdamis lõppenud konverents ?Euro esimesed viis aastat?. Samuti ei osatud ette näha, et maailma majanduskasvu aeglustumine euroala nii pikalt mõõnama jätab. Kasvutrend sai haripunkti 2000. aastal 3,5% juures ning on sealt järjest aeglustunud ? 2003. aastal kasvas Euroopa majandus vaid 0,4%.

?Eurost üksi ei piisa majanduskasvu kiirenemiseks ning makromajanduspoliitika ei asenda strukturaalseid reforme,? ütles Euroopa Investeerimispanga juht Philippe Maystadt.

Paranema peab ka eelarvedistsipliin ? 2003. aastal ei täitnud enamik eurotsooni riike tasakaalus eelarve eesmärki. Asjad ei lähe aga paremaks, ütles uurimisinstituudi CEPS juht Daniel Gros. Euroopa elanikkond vananeb kiiresti, mis tähendab eelarvekulutuste kasvu. Teisalt kahaneb tööealise elanikkonna vähenedes majanduse kasvupotentsiaal. Euroopa triivib pigem vastupidises suunas nn Lissaboni eesmärkidele saada kõige konkurentsivõimelisemaks majandusruumiks, ütles Gros.

Küll on rahaliit loonud kasvu kiirenemiseks head eeldused tingimusel, et reformid jätkuvad, leiti konverentsil.

Muidu õõnestab elanikkonna kiire vananemine Euroopa kasvupotentsiaali veelgi ja seda varem, kui me endale aru anname, hoiatas Euroopa poliitikauuringute keskuse CEPS juhataja Daniel Gros.

Seni suurim saavutus on makromajanduslik stabiilsus ja kõrge inflatsiooni murdumine. Liikmesriikide defitsiidid ei kasvanud enam nii suureks kui eelmistel majanduslanguse perioodidel ning keskpank suutis hoida inflatsiooni sihiks seatud 2% piiri lähedal, hoolimata nafta hinna?okist ja euro järsust nõrgenemisest USA dollari suhtes.

?Euroopa Keskpank suutis sõna pidada ja tagada kindlal alusel stabiilse valuuta,? ütles panga esimene (tänaseks eks)president Wim Duisenberg.

Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia hindas euro siseturu mõistes tugevaks, sest inflatsiooni ohjamine on säilitanud eurooplaste ostujõu. Dollari suhtes on euro järsult kõikunud, kuid nüüd on euro stabiliseerunud ja tänane kurss ei ole probleem, ütles Almunia.

Rahvusvaheliselt on euro veel kaugel USA dollari liidrikohast, kuid sellest on saanud oluline reservvaluuta, järjest kaalukam valuuta rahvusvahelises kaubanduses ning ankur ligi 50 riigi vahetuskursile, sealhulgas Balti riikidele.

Eestile on kasulik kiire liitumine euroga, sest Eesti võidab sellega kõigist euro eelistest. Kiiret majanduskasvu see kindlasti ei ohusta. Tean Eesti tänast seisu väga hästi. Väikesele riigile tagab euro vajaliku stabiilsuse.

Viimast kuud Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Joaquin Almunia juures töötav Siim Kallas andis Äripäevale intervjuu eile Amsterdamis lõppenud konverentsil ?Euro esimesed 5 aastat,? kus Kallas tegi ettekande euro rollist globaalses finantssüsteemis.

Eesti on ELi uutest liikmesriikidest esimesi, kes tahab euroga liituda. Mis kasu Eesti kiirest liitumisest saab? Eesti jaoks on kursirisk juba praegu praktiliselt null, kuid euro annab kodanikele ja äritegevusele täiendava kindlustunde.

Teie tõite krooni käibele, kas Teil on kahju ka, et kroon euro vastu välja vahetatakse? Muidugi on. 15 aastat saab teda. Eesti eelmine valuuta ei püsinud nii pikka aega. Ökonomistina pole kahtlust, et ühisvaluuta on majandusele vajalik. Samas on väike kahjutunne ? Eesti kupüürid on isikupärasemad, eurod kajastavad üldist Euroopat ja sümboleid on raske leida.

IMFis on stend, kus on väljas kõikide liikmesriikide kupüürid, sealhulgas Eesti 100kroonine. Paljude arvates on see maailma ilusamaid kupüüre.

Millised plussid ja millised miinused tooksite välja euro viie esimese käibeloleku aasta kohta? Euro on oluliselt lihtsustatud ettevõtete rahalist asjaajamist. Vahetuskursi arvutustest loobumine on andnud arvestatava kokkuhoiu. Ja muidugi inimesed, kes eurot kasutavad ? ollakse juba nii harjunud, et imestatakse, kui Taanis ja Rootsis ei olegi eurot.

Negatiivsest ? ja see on minu isiklik arvamus ? mina ei oleks valinud nii suure väärtusega nominaali. Pigem midagi Prantsuse frangi laadset. See tähendab, et numbrid olid kole väikesed ja neid ümardati. Sellest kujunes üldine negatiivne arvamus, et euro tõstis hindu, ehkki numbrid seda ei kinnita. Seda oleks saanud vältida.

Omal ajal kaalusime sama küsimust Eestis. Lätlased valisid eküüga võrdse kursi. Meie läksime teist teed ? muidu poleks 500kroonine pikka aega kasutusse jõudnud. Ja üleminekumajanduses mõjuvad suuremad numbrid ka psühholoogiliselt paremini.

Kas Eesti on valmis eurosärki selga tõmbama, kas me oleme piisavalt paindlikud? Oleme suhteliselt kohanemisvõimelised. Oleme kogu aeg tegutsenud sellistes tingimustes. Ma ei näe strukturaalseid probleeme, pigem võivad meid mõjutada nafta hinna tõusud ning muud sündmused.

Pealegi, tänapäeva globaliseeruvas maailmas oleks devalveerimise kasutamine hukatuslik, ja seda ei kasutata ka. Vanasti küll ? Soome devalveeris Teise maailmasõja järel 14 korda ? enam ei ole see poliitika adekvaatne.

Kas näete mingeid nõrku kohti, riske, mis ei võimalda Eestil eurotsooni kuulumisest täit kasu saada? Ei oska öelda, Eesti on tuultele valla. Kui Euroopa majandus ei kasva, ei kasva ka Eesti eksporditurud.

Kas suur jooksevkonto defitsiit on Eestile probleem euro kontekstis? Ei usu, välisinvesteeringute sissevool on tugev. Kui need hakkaks välja voolama, siis paneks proovile. Suur osa on erasektori võlg ning see võlg on erasektori probleem.

Euro pole toonud loodetud majanduskasvu, mis paneks Euroopa kasvama? Lissaboni strateegia elluviimine. Aga see ei ole minu valdkond.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing