Kõige odavam on puuküte

Eva Tammelo 13. oktoober 2004, 00:00

Meie kliimavöötmes kulub eramu kütmiseks aastas 170 kWh energiat ühele ruutmeetrile. Võttes aluseks ühepereelamu pindalaga 160 ruutmeetrit, kuluks aastas küttele 27 MWh energiat. Sellist energiahulka võib saada eri kütuseliikidest, kuid seejuures on tulemused rahaliselt ja mugavuse mõttes väga erinevad.

Puitbriketi, küttepuude ja saepurugraanulite ehk pelletite tootmise ja müügiga tegeleva OÜ Joutsel juhataja Urmas Järna sõnul paigaldatakse uutesse ja renoveeritavatesse elamutesse üha rohkem tahket kütust tarvitavaid küttesüsteeme, seda eelkõige elektri ja vedelkütte hinnatõusu ja suurema kütmismugavuse tõttu. ?Eriti populaarne on pelletitega kütmine, sest spetsiaalne pelletipõleti on täisautomaatne, vaja on aeg-ajalt ainult kütust lisada. Põletit on kerge ühendada enamiku tahkel või vedelkütusel töötavate kateldega. Kütte hoidmine ja varumine on lihtsam ja määrib vähem kui näiteks vedelkütus ning seda kulub vähem.?

Järna sõnul ostetakse meelsasti ka saepurust, höövlilaastust ja puukoorest kokku pressitud puitbriketti, sest see sobib kütmiseks kõigis tahkekütuste jaoks mõeldud küttekolletes: keskküttekateldes, ahjudes ja kaminates. ?Puitbriketi eelis tavaliste halupuude ees on suurem kütteväärtus, pikem põlemisaeg ja vähene tuha teke ? nii saab lihtsama vaevaga rohkem sooja ja tuleb kollet harvemini puhastada.?

Kes soovivad suhteliselt odava hinnaga kütmise vaevast ajutiselt pääseda, võivad proovida kombineeritud kütet. Järna sõnul on tahkekütuse põleti kõrval lihtne kasutada ka mõnd elektrikütte võimalust. See soojendab tuba siis, kui vaja kõrgemat temperatuuri või ollakse kodust pikemat aega ära.

ASi Harju Elekter elektrikütteseadmete müügi osakonna juhataja Kaldi Kotkas soovitab elektriga kütmise võimalusi tõsiselt kaaluda. ?Elektriga kütmise variante on mitmeid, kuid nende ühisteks omadusteks on, et küte, installatsioon, vajadusel ümberehitamine on suhteliselt odavad, hoolduskulusid pole ja energia muutub 100% soojuseks,? räägib Kotkas.

Lisaks on püsivaks kasutamiseks mõeldud elektrikütteseadmed automatiseeritavad: võrku ühendatud konvektoreid on võimalik tüürida ühtse programmkellaga, soojussalvestid kütavad toa soojaks ainult öist energiat tarbides ja seadme laetusastet reguleeritakse sõltuvalt välistemperatuurist automaatselt. Otstarbekad on ka mitmesugused kombineeritud variandid. Näiteks võib salvestid paigaldada alumise korruse ruumidesse, konvektorid aga kohta, kus soojavajadus on väiksem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing