Saepalgi hind laes

Väinu Rozental 18. oktoober 2004, 00:00

Kodumaise männi- ja kuusepalgi kokkuostuhind on Eestis tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele ? suuremad saeveskid maksavad tihumeetri eest keskmiselt 900 krooni. Viie aastaga on okaspuupalgi hinnad tõusnud ligi kolmandiku võrra. Samal ajal saetoodangu hind maailmaturul pole oluliselt tõusnud.

Saetööstused viitavad raiepiirangutele ja kehvadele ilmadele.

?Eesti metsatööstuses on tekkinud aeg, kus müüakse kõige vähem palki kõige kallima hinna eest ja tuuakse sisse kõige rohkem importpalki,? iseloomustas Võrumaal asuva suure saetööstuse, ASi Toftan juhataja Tiit Kolk. ?Pole ilmselt kaugel aeg, kus importtoore muutub kodumaisest odavamaks.? Importpalgi osatähtsus suuremates saetööstuses on praegu 30?40 protsenti.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsanduse osakonna turundusjuhi Ulvar Kaubi sõnul saavad toormehinnad tõusta eelkõige seetõttu, et Skandinaavia kontsernidele kuuluvad ja Eesti turgu valitsevad metsavarumisfirmad ning saetööstused on nõus rohkem maksma. ?On tunda Skandinaavia suurfirmade võitlust positsioonide parandamise nimel kohalike metsamaterjali varujate ja tööstuste arvel,? ütles Kaubi.

Kaubi hinnangul ei suuda väiksemad, vaid esmase saagimisega tegelevad saekaatrid hinnatõusu kaua kannatada. ?Praeguste toormehindade juures pole palgi saagimine enam äri,? seletas Kaubi. ?Tulu saab tekkida vaid saematerjalile lisaväärtuse andmisest ehk järeltöötlemisest.?

Kaubi sõnul müüb Eesti suurim toormemüüja RMK metsamaterjali hinnaga, millega pakkujad on nõus materjali ostma. ?Meie koduleheküljel avaldatavas hinnatabelis kajastub turunõudlus,? lisas Kaubi.

RMK müüs eelmisel aastal 600 000 tihumeetrit okaspuupalki. Kui lisada RMK poolt müüdud kasvava metsa hektarid, võib väita, et puidutööstused said mullu riigimetsast veidi üle 700 000 tihumeetri okaspuupalki. Võrdluseks: suurim saetööstus AS Imavere Saeveski vajab oma tänavuse tootmisplaani ? 380 000 kuupmeetrit saematerjali ? täitmiseks 750 000 tihumeetrit palki.

Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlaku hinnangul ulatub aastane palgidefitsiit Eestis juba kuni poole miljoni tihumeetrini. ?Seda kõike ei suuda importpalk kompenseerida,? lausus Pihlak ja ennustas, et kodumaise palgi hind tõuseb nii kaua, kuni nõrgemad saetööstused kaovad. ?Samas ei ole veel kaugeltki näha, et mõni tõsiseltvõetav saetööstus otsi koomale tõmbaks,? lisas Pihlak.

Tartumaal Lähte lähedal üheksa aastat tegutsenud väikese saeveski ASi Erapuit tootmisjuhi ja ühe omaniku Erki Püssa sõnul on nad suutnud edasi hingitseda tänu ni?itootele. ?Oleme vist ainsana Eestis alles jäänud, kes saeb jämedat ja ebastandardset, üle kuue meetri pikkust kuusepalki,? rääkis Püssa. ?Suurte saetööstustega sama toodangut tootes poleks me enam võib-olla sadulas.?

Püssa kinnitusel on nad viimastel aastatel siiski pidanud oluliselt vähendama tootmismahtu ja töötajate arvu. Kui parematel aastatel tootis Erapuidu kaheksa brigaadi aastas kuni 17 000 kuupmeetrit saematerjali, siis praegu töötab kuus brigaadi ning tootmismaht on kahanenud 12 000 kuupmeetrini.

Erapuidu võrdseteks osanikeks on kaks Tartumaa meest ja üks Saksamaa lintsaagide tootmisfirma omanik.

Eesti suurim erametsaomanik Aivar Vene loodab, et metsamaterjali kõrge hinnatase püsib ja see annab julguse rohkem investeerida tehnikasse.

?Metsamaterjali hinna tõus julgustab rohkem investeerima rasketehnikasse,? kinnitas Pärnumaal Tõstamaa vallas asuva Taltsi talu peremees Aivar Vene. Seni on Vene kokku investeerinud tehnikasse üle kümne miljoni krooni. Taltsi talu teenib lisaks metsamaterjali müügile tulu rasketehnika rentimisest.

Vene sõnul ei kavatse ta pärast metsamaterjali suvist järsku hinnatõusu hakata rohkem raiuma. ?Olen veendunud, et ega oluliselt hind kukkuda ei saa,? rääkis Vene. ?Metsamaterjali põud on nii suur, et isegi kehva kvaliteediga paberi- ja küttepuu haaravad kokkuostjad lausa lennult.?

Vene hinnangul võib nõudlus kehvema tarbepuu järele veelgi tõusta. ?Kuna vihmane suvi ei võimaldanud turbatootjatel piisavalt turbabriketti toota, lähevad nad ilmselt järjest enam üle puiduhakkele, et täita oma tarnelepingud,? põhjendas Vene.

Vene hindas praegu näiteks kuuse paberipuu tihumeetri eest makstavat rohkem kui 600kroonist hinda ja palkamajade ehitamiseks mineva palgi tihumeetri eest makstavat 1200kroonist hinda väga heaks. ?On olnud juhuseid, kus minu küsitud hinnaga on silma pilgutamata nõustutud,? pidas Vene hinda dikteerivaks pooleks metsamaterjali müüjat.

Aivar Vene nimel on 1800 hektarit metsamaad, lisaks majandab ta FIEna veel lähisugulaste nimel olevat 600 hektarit metsa. Seni on Taltsi talu aastas raiunud 16?18 hektarit metsa.

Tartumaal Kõrvekülas kümme aastat tegutsenud väike saekaater AS Akma plaanib okaspuu asemel hakata lehtpuud töötlema.

Akma tootmisplatsil valitses eelmisel teisipäeval vaikus, vaid üks vanem mees putitas oma sõiduautot. ?Tootmine käib vahelduva eduga,? ütles end Akma tõstukijuhiks nimetanud mees. ?Paar päeva tagasi läks viimati toodangukoorem ära.?

Akma juhataja Alar Uibo tunnistas telefonivestluses, et viimasel kuul nad enam pidevalt ei tööta. ?Materjalihankijad ei suuda kehva ilmastiku tõttu meile tooret tarnida ja enneolematult kõrge toorme hind poob meiesugust väiketootjat,? põhjendas Uibo. Tema kinnitusel kaaluvad nad tõsiselt minna okaspuu asemel lehtpuule üle.

Uibo andmeil töötas headel aegadel Akmas ligi 40 inimest ning aastas andis firma umbes 12 000 kuupmeetrit toodangut. Lisaks saematerjalile toodab Akma aiaposte Inglismaa turu jaoks.

Puidu ja saematerjali hinna tõus on globaalne. Hiina majandusbuum on kergitanud kõikide ehitusmaterjalide hindu, alates tsemendist ja lõpetades metallidega ning see pole jätnud puudutamata ka saematerjali, mis püstitab uusi hinnarekordeid.

Nii oli uudisteagentuuri Bloomberg poolt arvutatava saematerjali keskmine hind septembri alguseks kerkinud viimase aasta jooksul kahe kolmandiku võrra. Tõsi, viimase poolteise kuuga on hinnad hakanud langema, kuid see tundub olevat iga-aastane tsükliline langus.

Uue impulsi andsid nõudlusele puitmaterjali järele Floridas ja Mehhiko lahes toimunud orkaanid, mis laastasid elumaju ja muid hooneid, mida on nüüd vaja hakata taastama.

Metsa- ja paberitööstuses domineerivad suured Skandinaavia ja Põhja-Ameerika ettevõtted, mille tõttu esialgu kaugena näivad sündmused võivad osutuda üllatavalt lähedasteks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing