Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vene võitlus terroriga algab reformidest kodus

Aleksei Mala?enko 20. oktoober 2004, 00:00

Venemaa otsus kulutada terrorismivastaseks võitluseks veel 157 miljardit rubla (ligi 70 miljardit krooni) lisaks on muljetavaldavam kui senised Kremli ähvardused ja president Vladimir Putini soov võim enda kätte koondada. Aga kui uued miljardid ka näitavad valitsuse otsusekindlust, kas raha eraldamisest terrorismivastase võitluse tarbeks piisab?

Kreml keeldub tunnistamast, et tänase terrorismi juured on peamiselt jätkuvas T?et?eenia sõjas, mille mõju on tänaseks tuntav kogu Põhja-Kaukaasias. Venemaa rahandusministri Aleksei Kudrini sõnul on T?et?eenia probleemi lahendamiseks tarvis tohutut rahasummat. Samal ajal on T?et?eeniasse voolav raha pigem destabiliseeriv jõud. Mõrvatud T?et?eeni presidendil Ahmat Kadõrovil oli õigus, kui ta ütles, et 80% sellest rahast läheb firmade taskusse, kellele T?et?eeni konflikti jätkumine on kasulik.

Seega ei suuda raha ega sõjaline jõud üksi verevalamisele lõppu teha. Ka diplomaatia T?et?eenia vähem sõjaka liidri Aslan Mashadoviga on ebatõenäoline. Esiteks ei ole Mashadovi ja üksikute Vene poliitikute kontaktid seni Kremlile mõju avaldanud. Teiseks on segane läbirääkimiste eesmärk, sest ühelt poolt on Putin välistanud T?et?eenia iseseisvuse ning teisalt on separatistide allaandmine sama vähetõenäoline. Ja kolmandaks, isegi kui läbirääkimised peaksid edukad olema, jätkub terrorism usufanaatik ?amil Bassajevi juhtimise all.

See annab maad lootusetusele. Pärast Beslani kooli tragöödiat on t?et?eenide ja ingu??ide konflikt järjest tõenäolisem. Ka T?et?eenia naabervabariigis Dagestanis sagenevad vastuolud radikaalsete ja traditsionaalsete islamirühmituste vahel.

Kui Vene riik kiiresti midagi ette ei võta, ähvardavad kõik need alad terroristide pelgupaigaks saada. Viimase nelja aasta jooksul on radikaalne islam Põhja-Kaukaasias jalad alla saanud. See ei tähenda, et kõik kohalikud moslemid oleksid d?ihaadi pooldajad. Viimaseid on vaid tilluke vähemus, kuid nad on see-eest energilised, mobiliseeritud ja kogenud võitlejad, kel on sidemed moslemiradikaalidega Lähis-Idas, Lõuna-Aasias ja Euroopas.

Venemaa peab oma terrorismivastases võitluses järgima USA eeskuju. Pärast 11. septembri terrorirünnakut 2001. aastal on USA-l õnnestunud vältida uusi rünnakuid oma territooriumil. Ja kuigi Iraagist tuleb jubedaid uudiseid, peab meeles pidama, et USA peab Iraagis sõda, mitte ei juhi lihtsalt üht terrorivastast operatsiooni.

Ka Venemaa võimustruktuurid peavad valmistuma pikaks võitluseks, mis erineb täielikult teisitimõtlemise mahasurumisest vanas KGB stiilis. Vene julgeolekujõud peavad õppima olema proaktiivsed. Terrorismivastases sõjas otsustab see, kes annab esimese hoobi. Seni on terroristid olnud Vene riigist kiiremad. Et terrorismiga võidelda, peab Venemaa loobuma kahest stereotüübist: et kõik terroristid on bandiidid ja et terroristid tegutsevad Lääne luureagentuuride käsul Venemaa õõnestamise nimel. Maailma terroristlikud juhid on saatusesse uskuvad fanaatikud. Osama bin Laden tahab hävitada kogu Läänt, mitte nõrgestada Venemaad. Suurimaks probleemiks Venemaa terrorismivastases sõjas on aga pidurdamatu korruptsioon riigi enda julgeolekujõududes. Pole saladus, et Bassajevile alluvad mõrtsukad maksid 1995. aastal Budjonnovskisse sisenedes kinni Vene miilitsad. Ometi pole korruptsiooni väljajuurimiseks midagi tehtud.

Kõige lihtsam tee terrorismi ohjeldamiseks näib olevat Putini võimu tugevdamine ja vaba liikumise piiramine riigis. Kuid see ei hirmuta Põhja-Kaukaasia äärmuslasi ega nende Al Quaeda liitlasi. Tõsine terrorismivastane sõda nõuab Venemaa võimustruktuuride põhjalikku ümberkorraldamist.

© Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing