Komisjon plaanib ökotoodete eelistamist liidu hangetel

Kvaliteedikeskuse juhi ja Euroopa Komisjoni ettevõtluspoliitika töögrupis eksperdina osaleva Leelo M. Umbsaare sõnul kavatseb komisjon luua reeglid, mis annavad hangetel eelise lisaks keskkonnajuhtimisstandardeid rakendanud ettevõtetele ka ühenduse ökomärgist ? Euroopa lillekest ? omavatele toodetele.

Eestis tekkis võimalus keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemiga EMAS liituda ja Euroopa ühenduse ökomärgist taotleda alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga. Sellest möödunud poole aasta jooksul ei ole veel ükski Eesti ettevõte avaldanud soovi ökomärgist taotleda, ütles Umbsaar Euroopa ökomärgise ?Euroopa lilleke? infopäeval keskkonnaministeeriumis. Tekstiilitootjal Kreenholm küll on ökomärgis, kuid see on saadud Rootsist ja sellega märgistatud tooteid Eestis ei müüda.

Kreenholmi tegevdirektori Tõnu Lepa sõnul on ökomärgise näol tegemist siiski turundusliku kuluga. Kogu kontseptsiooni arendamine nõuab lisavahendeid ning täiendavat inimressurssi ja seega on selle tegemine põhjendatud ainult turu nõudmisel.

Turul on aga kogu aeg surve hindade alandamiseks, mistõttu ei saa rääkida ökomärgi rahalisest efektist, pigem annab see võimaluse toodet paremini müüa ja turgu avardada, selgitas Lepp.

Täna müüb Kreenholm ?Euroopa lillekesega? tooteid Rootsi, Saksa, Hollandi ja Norra turul. Lepa sõnul tuuakse lähiajal ökomärgiga toode ka Eesti turule. ?Miks ka mitte, kui suured kulutused on juba tehtud, nüüd tuleb vaid üks element pakendile juurde panna,? ütles Lepp.

Rõivatootja Sangar peab ökomärgise taotlemist hetkel väheoluliseks, kuna moerõivaste tarbijad ei lähtu oma ostuostustest selles, rääkis Sangari müügidirektor Triin Kaasik. Pealegi eeldab rõivastele ökomärgise saamine seda, et ka kangatootjad toodavad tunnustatud öko-kangast. See muudaks toote kalliks, mistõttu Sangar sellest täna ei huvitu, paari aasta pärast aga miks mitte, ütles Kaasik.

Ettevõtjatel, kel märgi vastu huvi, ei saa Eestist tuge. ?Meie huvi tekkis liitumise hetkest, kuid keskkonnaministeerium ei osanud meid juhendada,? ütles Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi müügijuht Kadri-Ann Õunap.

Esmaspäevasel Euroopa ökomärgise infopäeval keskkonnaministeeriumis teatas ministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna spetsialist Irma Pakkonen, et keskkonnaministeeriumi juurde tuleb ökomärgise litsentsi väljastav pädev asutus. See koosneb kahest osast: ministeeriumi osakonna juures tegutsevast konsultatsioonifoorumist ning toodete märgistamisega tegelevast info- ja tehnokeskusest.

Mõlemat poolt esindavas koordineerimiskomitees tehakse otsus, kas konkreetsele tootele saab märki omistada või mitte. Kui toode vastab kriteeriumitele, saadetakse taotlus edasi Brüsselisse otsuse kinnitamiseks ja toote lisamiseks üleeuroopalisse rohelisse andmebaasi.

Siiski on Euroopa Komisjonil võimalus pädeva asutuse otsus vaidlustada, kui ilmneb, et samale tootele on mõni teine pädev asutus varem keeldunud märgise andmisest, ütles Taani ökomärgise ekspert ja Belgia konsultatsioonibüroo Agrifor Consult konsultant Pia C. Mayoh.

Ökomärgisega toote edu turul on märgatav, näitab Taani kogemus. Pia C. Mayoh? sõnul kasvas ökomärgistatud pesupulbri läbimüük pärast vastavat teavituskampaaniat 50 protsendi võrra. ?Ilma ökomärgiseta pesu Taanis müüa on võimatu, sest tarbijad ei osta seda,? kinnitas Mayoh.

Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi müügijuhi Kadri-Ann Õunapi sõnul on nende firmal ökomärgise vastu konkreetne huvi, kuna suur osa nende pehme paberi toodangust müüakse Skandinaavia ja Euroopa turule, kus ökomärgist hinnatakse.

Märgise litsentsi saamine ei pruugi tulla kerge, sest kriteeriumid on karmid, tunnistas Õunap. Põhiline, mis võib takistuseks saada, on toorainetootjate keskkonnasõbralikkus, sest ökomärgisega toote terve elutsükkel peab olema keskkonnasõbralik ja ei piisa ainult keskkonnasõbralikust tootmisest tehases.

Lillekujutisega ökomärgist saab taotleda kõigile toodetele, välja arvatud toiduained, joogid ja ravimid. Märgi eesmärk on näidata tarbijale, milline on tootegrupis kõige keskkonnasõbralikum toode. Seega on märk selektiivne ja sõltuvalt sellest, kui palju tooteid märgile pretendeerib, suureneb ka konkurents keskkonnasõbralikuma märgile.

Ökomärgise taotlemisel tuleb tasuda 5000 krooni avalduse esitamisel, VKE puhul vähendatakse seda summat veerandi võrra. Iga-aastane maks on 0,15 protsenti toote müügikäibest, ISO 14001 ja EMASi keskkonnasertifikaatidega ettevõtetel vähendatakse seda summat 15 protsendi võrra.

Pia C. Mayoh? sõnul tuleb arvestada veel lisakulutustega, mis tekivad toodete testimisel akrediteeritud laborites, konsultantide kasutamisel ning hiljem toote turunduses.

Ühenduse ökomärgis kehtestati 1992. aastal, et ergutada ettevõtteid arendama kogu olelustsükli jooksul keskkonda vähem mõjutavaid tooteid ja andma tarbijatele nende toodete keskkonnamõju kohta paremat informatsiooni.

- Lisainfo: www.envir.ee/emas

Ettevõtja põhiliseks motivaatoriks on raha. Iga tegevus on põhjendatud siis, kui see midagi sisse toob ja kasu annab. Sammud, mis otsest rahalist efekti ei anna, ei ole ka põhjendatud, vähemalt mitte Eesti ettevõtjate silmis. Kohalik tarbija ei ole eriti nõudlik ja kogu tootjate keskkonnasõbralikkus piirdub enamasti vaid tootmise reostusohu vältimisega.

Euroopa tarbija on aga nõudlik ja nõuab tipptasemel toodangut, ilma et selle eest oluliselt rohkem maksma peaks.

Seega ei saa ettevõtja eeldada, et tema investeeringud ökoloogilisse tootesse teeniks turult suuri kasumeid. Kui sa ei suuda tarbijat veenda, et sinu toode on keskkonnasõbralik, siis see lihtsalt ei müü. Öko on standard, mis tuleb omaks võtta, ilma et tarbija seda hinnas kuidagi kompenseeriks.

Senini ei ole EASi poole pöördunud ühtegi huvilist, et taotleda toetust Euroopa ökomärgise (?Euroopa lillekese?) saamiseks. Kel huvi, leiab nõustamistoetuse taotlemise põhitingimused meie võrgulehelt. Tingimused on algusest peale samad, küll aga on saanud taotluste menetlemise käigus selgemaks määruse punktide tõlgendused.