Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Saksa pankade olukord on kehv

Romet Kreek 25. oktoober 2004, 00:00

Eestis on pankade kasvu vedanud madalamatest laenuintressidest tingitud laenunõudlus. Hoiuseid laenutegevuse rahastamiseks napib ja raha kaasatakse välismaalt laenates või võlakirju emiteerides. Laenude osakaal panga bilansis on suur. Saksamaal on aga laenunõudlus olematu ja laenude tähtaja saabudes laenuportfell kahaneb. Osa laene on antud välja dollarites ja eurodes väheneb laenude summa dollari languse tõttu.

Saksamaal on suurte pankade mahtudes toimunud järsk tagasilöök. Saksamaa suurima panga, Deutsche Banki laenuportfell oli eelmise aasta lõpuks kukkunud 1999. aasta tasemelt 58%, küündides 148 miljardi euroni. Hoiused on samal ajal kasvanud 5,2%, 306 miljardi euroni. Deutsche Bank on aga heal järjel. HVB, kes nüüd ka Eestis Vereins- und Westbanki näol, omab ülivähe hoiuseid võrreldes laenudega. Panga laenud on võrreldes 1999. aastaga kukkunud 11%, 284 mld eurole. Samal ajal on hoiuste maht kasvanud koguni 105%, 35 mld euroni. Commerzbanki laenuportfell on kahanenud 32%, 138 mld eurole. Hoiused on samas kasvanud kümne protsendi võrra, 100 mld eurole. Top nelja hulka kuuluvat Dresdner Banki ma ei võrdle, kuna see pank kuulub kindlustuskontserni Allianz.

Müstiline on see, millega krediidiasutused tegelevad. Nime järgi peaks nad laenu andmisega tegelema ? selline peaks olema pankade roll majanduses. Deutsche Banki bilansimahust moodustavad klientidele antud laenud kõigest 18%. HVB vastavaks suhtarvuks on 60%, Commerzbankil 36%.

Saksa pangad on päris kehvas seisus. Erandiks on Deutsche Bank, kellel on halbu laene 3,3 mld eurot võrreldes 28,2 mld euro suuruse omakapitaliga. HVBl oli läinud aasta lõpu seisuga 10,8 mld euro ulatuses halbu laene võrrledes 12,8 mld eurose omakapitaliga. Vahepeal kaasas pank aktsiaemissiooni käigus täiendavalt 3 mld eurot. Commerzbankil on halbu laene 5,5 mld eurot võrreldes 10,3 mld eurose omakapitaliga.

Pangad ei suuda korralikult kasumit teenida. Saksa pangandusturg on väga keeruline kõrge fragmenteerituse tõttu. Saksamaal tegutseb üle 2200 panga. Pankade koondbilansimahust 44% moodustasid avaliku sektori pangad (Landesbankid ja hoiukassad), kellel on riigi garantii ja kelle omanikud ei pea oluliseks kasumi teenimist. Nelja suure universaalpanga osa pankade koondbilansist on vaid 16%. Tihe konkurents on viinud pankade puhasintressimarginaali (NIM) Euroopas kõige madalamale tasemele. Deutsche Banka NIM oli 0,84%. Võrdluseks - Hansapangal oli NIM 3,4%. Commerzbanka NIM oli 0,7%, HVBl aga 1,17%. Kuna puhasintressimarginaal on madal ja tegevusmahud on langenud, on kulude suhte tuludesse kõrge. Hansapanga kulude suhe tuludesse (CIR) on 44 %, millest Saksa pangad võivad unistada. Deutsche Banki CIR oli 73%, Commerzbankil 63% ja HVBl 65%. Kõigi pankade eesmärgiks on seda suhet alandada.

Saksa pangad tegelevad kokkutõmbumisega. Deutsche Bank nimetab seda ilusasti de-riskeermiseks.

Paraku on pankade äri riskide võtmine ja juhtimine. Saksa pankad pööravad suurt tähelepanu riskiga kaalutud varade vähendamisele. See tähendab, et laenu eelistatakse anda madala riskiga klientidele (valitsus, teised kõrge krediidireitinguga pangad) ja suurema riskiga klientidele laenu anda ei taheta. Ega saksa kliendid ei taha kah laenu võtta. Saksa kodumajapidamiste säästumääraks on kümme protsenti sissetulekutest.

See on pannud Saksa suurpangad dialemma ette - kas hääbuda kodus või otsia kasvu mujalt. Loomulikult võib ju loota, et Saksamaa majandus hakkab kiiresti kasvama ja kliendid laenama. Investorite jaoks lootusest üksi ei piisa, pank peab ka tegutsema. Pankade edu sõltub tegutsemisest väljaspool stagneerunud Saksa majandust ja tihedat konkurentsi. Deutsche Bank teenis 1989. aastal 79% kasumist Saksamaal, eelmisel aastal tuli tänu globaliseerumisele Saksamaalt vaid 33%. HVB üritab Kesk-ja Ida-Euroopas tegevusega kompenseerida Saksamaa rasket turgu.

Kasumit teenis mullu vaid Deutsche Bank.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:50
Otsi:

Ava täpsem otsing