Kasumi sundjagamine paneb ettevõtluse arengule pidurid

ÄP 27. oktoober 2004, 00:00

Kaubandus-Tööstuskoda on leppinud mõttega, et Riigikogusse peatselt jõudev uus äriseadustik seab aktsiaseltsidele kohustuse maksta osa kasumist välja dividendidena, kuid otsib nüüd kompromissi justiitsministeeriumiga, et kohustusest ettevõtlusele tekkiv kahju oleks võimalikult väike.

Äripäev ei ole kompromissiga nõus ning jääb oma maikuus väljendatud seisukohale kindlaks: me ei poolda dividendide sundmaksmist, sest see seab ettevõtlusele pidurid peale.

Kaubandus-Tööstuskoja kompromissettepaneku kohaselt ei tohi sundjagamisele minev osa olla suurem kui viiendik kasumist (koos maksudega 33%). Ministeeriumi seisukoht on, et pool kasumist tuleb maksta välja dividendidena (pluss maksud). Dividendide maksmisest võib loobuda juhul, kui nii otsustab kaks kolmandikku aktsionäridest.

Toimetuse meelest pole kompromissist kasu, sest äriühingute normaalne areng on ikkagi takistatud ? ettevõtete investeerimisvõime väheneb, nende pikemaajalise arengu üle hakkab otsustama vähemus (piisab 35% häältest). Dividendide sundväljastamine annab osale aktsionäridele suuremad õigused, kui lubab nende osalus. Vajalike investeeringute tegemiseks tuleb laenu võtta, ehkki enne dividende oleks ettevõttel neiks raha jätkunud.

Selle otsuse aga, millal investeerida ja kas kasumist või laenuga, peavad saama teha investorid ise.

Estonian Airi juhatuse esimehe Erki Urva sõnul tooks dividendide sundmaksustamine kaasa ka maksukoormuse tõusu, kahjustub investeerimiskliima, suureneb päevapoliitika mõju.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volensi sõnul on muudatuse eesmärk kaitsta väikeaktsionäre, see julgustaks omakorda inimesi investeerima. Samal arvamusel on investeerimispankur Rain Lõhmus.

Suuraktsionärid on kasutanud dividendide mittemaksmist väikeinvestoreile surve avaldamiseks, et need loobuks oma osalusest. On juhtumeid, kus suuraktsionär ei maksa dividende, ent ka ei investeeri, vaid võtab ettevõttest raha välja laenuna, enda tarbeks. Seadus kaitseks väikeaktsionäre suuromanike sellise tegevuse eest.

Parem kaitstus, kindel teenimisvõimalus tekitab väikeaktsionäridel enam motivatsiooni osaleda ettevõtluses. Luuakse rohkem ettevõtteid, suureneb riigi maksutulu. Aga asjal võib ka vastupidine mõju olla: suuromanikud pole enam huvitatud, et väikeinvestorid saavad enda kätte üle kolmandiku aktsiaist. Investorite ring kahaneb. Uusi ettevõteid sünnib vähem.

Inimene peab eriti börsil noteerimata aktsiaid ostes arvestama nende madala likviidsusega ja võimalusega, et ettevõte dividende ei maksa. Aktsia ostmine on kaalutletud risk, vabatahtlik.

Kaitsta väikeinvestoreid ettevõtluse arengu arvel? See hind on liiga kõrge ja sunnib arvama, et riik ei pea siin niivõrd väikeaktsionäride huve silma, kui soovib tagada riigieelarvesse pideva kindla rahavoo.

Ei saa ka välistada, et kasumi sundjagamine toob kaasa taas kasumi varjamise. See jätab väikeinvestori samuti dividendita ja riigi ilma tulust.

Küps majandus kannataks ka selle seadusemuudatuse ära, aga Eesti turumajandus on vaevalt 15 ja peaks veel kõvasti kasvama. ?Kui see reegel kehtestataks täna, näeks me Eesti Nokiat sama hästi kui oma kõrvu,? oli Äripäeva analüütiku Tõnis Oja kommentaar kasumi sundjagamise ideele.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing