Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Notarijärjekordi saab lühendada

Viljar Peep 28. oktoober 2004, 00:00

Notariteenust on viimasel ajal kritiseeritud pikkade järjekordade tõttu. Sestap olgu selgitatud, millised on põhimõttelised võimalused notariteenuste korraldamiseks, samuti ka seda, mida on riigil kavas ette võtta, et notariteenus kättesaadavaks muuta.

Ütlen kohe ära, et kavas on jääda parasjagu toimiva süsteemi juurde, kuid panna see paremini toimima.

Notariaadi korraldamisel on maailmas laiemalt levinud kolm varianti: esiteks riiklikud notariaalkontorid, teiseks vabakutseline notariaat, kolmandaks on notariaadi või õigemini tehingu tõestamise puudumine.

Riigi palgal oleva notariaadi asemel taastati Eestis 1993. aastal vabakutseline notariaat. Seni pole keegi teinud ettepanekut pöörduda tagasi riikliku notariaadi juurde. Kolmas võimalus ? nimetame seda anglosaksi mudeliks ? on ajuti ikka üles kerkinud, kuivõrd esmapilgul tundub see lihtsam. Korrektsuse huvides tuleb öelda, et ka anglosaksi maades on notarid olemas, aga ei ole tehingu tõestamise protseduuri. Sealsed notarid on ostnud riigilt litsentsi, mis lubab neil allkirja ja ärakirja õigsust kinnitada. Sellega asi piirdubki, nõu anda ta ei tohi.

Eestis tegutseva notari põhirolliks on just tehingute tõestamine. Tõestamisel selgitab notar välja kõik olulised asjaolud, hoiatab osalisi riskide eest, selgitab neile tehingu tegemise võimalusi ja tagajärgi, koostab kõige selle kohta notariaalakti, tõendab riigi esindajana selle sisu ning arhiveerib akti originaali oma büroos.

Keskse tähtsusega on nõustamine ? notar peab osalejaid erapooletult nõustama ja jälgima, et nõrgema ning seadusi halvemini tundva poole huvid oleksid kaitstud. Ükski teine juriidiline nõustaja ei ole erapooletu ja jälgib vaid oma kliendi huve. Advokaat ei tohigi kõiki osalisi nõustada, sest nende huvid on vastuolus (näiteks ostja-müüja, laenuandja-laenusaaja).

Anglosaksi mudel võib esmapilgul tunduda odavam, sest notaritasu pole vaja maksta. Kui asjasse süveneda, on pilt mõneti teistsugune.

Näiteks Inglismaal tehakse tähtsamaid õigustoiminguid (sealhulgas kinnisvaratehingud) läbi asjaosalisi esindavate juristide. Mitmete tehingute, sealhulgas kinnisvara müümise ja ostmise korral sõlmitakse kindlustus õiguslike riskide vastu. Kokkuvõttes kulutab inimene näiteks kinnisvaratehingu sõlmimisel kordades suuremaid summasid advokaaditasudeks, kui Eestis kulub notariaalsele tõestamisele.

Valitud notariaadikorraldust pole meil põhjust muuta, kuid tuleb tunnistada, et notarijärjekordade pikkus on probleem, seda eriti Tallinnas.

Peamine abinõu järjekordade lühendamiseks on notarite arvu suurendamine. Notarite hulk on alates 2002. aastast Eestis tublisti kasvanud. Praegu tegutseb kokku 81 notarit, neist 35 Tallinnas. Väljaõpet läbib hetkel veel 15 notarikandidaati, kellest pooled alustavad tööd järgmisel aastal. Kandidaatide ja seega notarite arvu on kavas veelgi suurendada. Notareid võiks Eestis tulevikus olla 160.

Notarijärjekordi aitab vähendada digitaalse ning notariaalselt tõestatud allkirja võrdsustamine teatud juhtudel. Siis poleks allkirja tõestamiseks vaja tingimata notari juurde minna.

Justiitsministeeriumis on juba ette valmistatud eelnõu, mis annab ka linna- ja vallasekretäridele võimaluse teha lihtsamaid tõestamistoiminguid.

Ministeerium kujundab lähemal ajal seisukoha selles suhtes, kas notaritasud võiksid olla tänasest soodsamad.

Notaritasud on seadusega jäigalt paigas ning konkurents tasu suurust ei mõjuta. Seetõttu tuleb üle vaadata, kas 1993. aastal kehtestatud tasud on põhjendatud ka täna, mil kinnisvaratehingute maht ja tehinguväärtused on oluliselt kasvanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:50
Otsi:

Ava täpsem otsing