Vastuoluline pangajuht

Peeter Raidla 02. november 2004, 00:00

Kui Rein Otsason kaitses 1979. aastal Moskvas doktorikraadi teemal ?Isemajandava ettevõtte efektiivsuse kriteeriumid?, ei osanud ta ilmselt ette näha, et 10 aastat hiljem peab ta oma loodud mudelit kogu riigi peale laiendama. Kuid läks just nii: 1989. aasta suvel võttis Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti isemajandamise alustest, mis sisuliselt lõi põhja Eesti riigi kui iseseisva majandusüksuse funktsioneerimisele. Toonane ministrite nõukogu aseesimees ja plaanikomitee juht Rein Otsason oli selle seaduse üks initsiaatoreid, ehkki abilisi ja ka oponente oli tal rohkesti.

Otsasoni asumist vastloodud Eesti Panga etteotsa detsembris 1989 võis võtta juba loogilise arenguna. Kuid nii nagu Isemajandava Eesti ehk IME kavandamisel, tekkis ka Eesti krooni taaskehtestamisel kaks vastasleeri. Rahakotti hoidev valitsus, mille etteotsa oli asunud Edgar Savisaar, ja tollal sisuliselt rahatu Eesti Pank asusid leppimatusse võitlusse, mis lõppes Otsasoni võiduga ? Eesti Pank suutis jääda iseseisvaks. Otsasoni ennast tabas aga peatselt löök allapoole vööd: keskpank polevat midagi teinud iseseisva pangasüsteemi loomiseks. Tagatippu tekkis süüdistus Eesti Panga välisoperatsioonide valitsuse ärastamises Eesti Kommertspanga lipu all. See periood on majandusloolaste poolt tegelikult veel lõpuni lahti kirjutamata ning pole siiani selge, kas Otsasoni stsenaariumi rakenduses oleks Eesti pääsenud dollarite külmutamisest Moskvas ja mitme panga põhjaminekust. Või kõik oleks ka siis läinud nii, nagu ta läks, jättes riigile päranduseks VEB-fondi, millest Eesti Pank ei soovi eriti rääkida. Fakt on aga see, et Eesti 1- ja 2-kroonistel rahatähtedel ilutseb siiani Otsani allkiri. Mis sest, et kehtima hakkasid need rahatähed enam kui pool aastat pärast seda, kui Otsason oli keskpangast lahkunud.

Kõikide kiuste suutis Otsason 1992. aasta alguses siiski luua oma panga ? Eesti Krediidipanga ?, mis tormistele pangandustuultele vaatamata on väikepangana suutnud tänini pinnale jääda. Ning vähemalt seni on olnud seal ka otsustav aktsiapakk Eesti kapitali käes. Kusjuures Rein Otsasoni ja tema abikaasa Valentina kontrolli all on 28,5% aktsiatest. Krediidiasutuse kohta tagasihoidlikku, aga samas stabiilset kasumit teeniv Krediidipank on suutnud oma bilansimahu tänaseks kasvatada 1,6 miljardi krooni piirimaile.

Otsason investeeris ka pangandusvälisesse ärisse, kuid erilist edu ta ses vallas ei saavutanud. Pigem olid need üritused hätta sattunud äriühingute päästeoperatsioonid, mis vahel lõppesid ka pankrotiga. Kuid on ka positiivseid näiteid. Nii on Otsasonide pere käes enamusosalus Valge hotellis Pärnumaal.

Krediidipanga turundusosakonna juhataja Priit Põikliku sõnul on Otsasoni lahkumine nii värske, et mingit otsust nõukogu kokkukutsumise kohta veel pole, põhiline on praegu matuste korraldamine. ?Peale äriregistri informeerimise, et üks nõukogu liikmetest on surnud, pole muud kiiret vaja teha. Panga tegutsemist ei saa see kuidagi häirida.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing