ELi kodanik võib olla äriühingu juhatuses

Andres Vutt 03. november 2004, 00:00

Eesti õiguses kehtib täna nõue, et vähemalt pooled äriühingu juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.

Riigikogu menetluses olevad äriseadustiku muudatused näevad ette piirangu muutmise selliselt, et elukoht võib olla ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis. Kuid seadusemuudatused jõustuvad alles tulevikus, probleem on paljudel ühingutel aga juba täna.

Asutamisvabaduse põhimõtte määravad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 43?48. Artikli 43 kohaselt on asutamisvabaduse piirangud keelatud. Asutamisvabadus hõlmab lisaks õigusele olla füüsilisest isikust ettevõtja, asutada äriühinguid ja filiaale ka õigust juhtida äriühinguid, mis tähendab muu hulgas õigust olla äriühingu juhatuse liige. Iga ELi liikmesriik võib teise liikmesriigi kodanike suhtes kitsendada asutamisvabadust vaid samaväärselt oma kodanikega. Nii on õiguspärane näiteks Eestis kehtiv nõue, et äriühingu juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kuna piirang kehtib samaväärsena kõigi suhtes.

Samas kehtib elukohapiirang täna vaid väljaspool Eestit elavate isikute suhtes, mistõttu on see piirang diskrimineeriv. Teise liikmesmaa kodanike asutamisvabadust võib piirata vaid juhul, kui piirang on vajalik avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise huvides. Nõue, et asutamisvabadust saab teostada vaid koos teise isikuga, käesoleval juhul juhatuse liikmeks valitud Eestis elukohta omava isikuga, ei lähe asutamisvabaduse põhimõttega kokku.

Eeltoodust saab järeldada, et Eesti õigus on antud küsimuses vastuolus Euroopa Ühenduse asutamislepinguga ja selles olukorras tuleb jätta Eesti õiguse sätted kohaldamata. Järelikult on juba täna ükskõik millise ELi liikmesmaa kodanikul õigus olla Eestis äriühingu juhatuse liige, sõltumata sellest, kas juhatuse liikmete hulgas on isikuid, kelle elukoht on Eestis.

Analoogilised Eestis elukohta mitteomavate isikute juhatuse liikmeks olemise piirangud kehtivad täna lisaks äriühingutele ka sihtasutustes ja mittetulundusühingutes.

Samas ei laiene Euroopa Ühenduse asutamislepingust tulenev asutamisvabadus nendele juriidilistele isikutele ning seega ei esine siin vastuolu. Olukorra teeb keerulisemaks mittetulundusühingute nimetamine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 48 eestikeelses tõlkes, kuid ilmselt on tegu tõlkeveaga, sest see ei lähe kokku lepingu mõttega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:51
Otsi:

Ava täpsem otsing