Hansabuss on valmis turult raha kaasama

Inno Tähismaa 03. november 2004, 00:00

?Kas just börsile, aga mingi analoogne instrument tuleb võtta,? valgustab Hansabussi juht Neeme Tammis ettevõtte tulevikuplaane. ?Siiani oleme, hambad ristis, sisemistest rahavoogudest arenenud.?

Nii nagu enamik Eesti ettevõtteid, on Hansabuss alustanud nullist. Kõik sai alguse 1995. aastal Keilas, kui 20-aastased noormehed hakkasid busse ümber ehitama. Klientideks olid rallimehed, krossisõitjad ja ettevõtted, kes soovisid rohkem mugavusi. Tootjad ei pakkunud toona ja ei paku ka täna tavapärasest mugavamaid mikrobusse. Ettevõtte nimi oli Bennett ja see tegeleb jätkuvalt, nüüd juba uute omanike käe all, autode ja busside sisustamise ning ümberehitamisega. ?Kokkuvõtteks soovis üks mõnus seltskond ennast eelkõige lihtsalt teostada ja proovis erinevaid väljundeid,? kirjeldab Tammis busside ehitamisele kulunud aastat.

Need, kellega Tammis omal ajal esimese bussi ümber ehitas, olid Erik Kuus ja Aivar Friedrichson. Erik töötas siis ja on ka praegu Toyota süsteemis ja teinud seal tänaseks märkimisväärse karjääri. Nimelt töötab ta hetkel Brüsselis Toyota Europe?is ja on Soome, Baltimaade, Venemaa ja Ukraina piirkonna müügijuht. Aivar oli siis ja on ka praegu ASi Friedrichson juhataja ja suuromanik. Ettevõte toodab pehmet mööblit kaubamärgiga Finesse Collection.

Tammis sisenes pärast busside ümberehitamisele kulunud aastat reisijateveo ärisse. Ta soetas Fordi mikrobussi, millega algul ise reisijaid vedas. 1998?1999 soetati kümmekond hõbehalli Mercedese väikebussi, millega asuti Hansabussi kaubamärgi all kliente vedama deviisi all ?Seltskond ratastel?. Sellest ajast on firma teenuseid kasutanud Rootsi ja Taani kuningliku perekonna liikmed, Islandi president, Eurovisiooni staarid, Rolling Stones, Scorpions, A-HA ning Jazzkaare külalised. Tammis ise on firmas nii põhiosanik kui ka tegevjuht. Lisaks temale omab firmas 20% osalust transpordiosakonna juhataja Madis Lepp. Omanikeringi on peatselt lisandumas müügiosakonna juht Taivo Puuorg.

Kliendid on enamasti Hansabussiga rahul. Näiteks AS Kalev on Hansabussi klient juba üle aasta. Vajadus bussiteenuse järele tekkis ettevõttel seoses kolimisega Tallinnast välja Rae valda Põrguväljale. Seda silmas pidades korraldas AS Kalev konkursi, kus parima ja sobivaima pakkumise tegi Hansabuss. Hansabuss transpordib Kalevi töötajaid igapäevaselt tööle ja tagasi. ?Üldjoontes oleme teenusega rahul. Aeg-ajalt tuleb ette ka probleeme, näiteks hilinemist, kuid see on pigem olnud seotud probleemidega linnaliikluses,? kommenteeris Kalevi seisukohta suhtekorraldusjuht Ruth Roht.

Hansabussile oli pöördeline möödunud aasta. Siis lisandus paarikümnele luksusbussile teist sama palju veidi madalamast kategooriast. Hansabuss liitis endaga bussifirma TAK Reisid, Tallinna Autobussikoondise tütarfirma, mis ei olnud suutnud turul läbi lüüa ja vaevles kahjumis.

Hansabussi jaoks tähendas konkurendi liitmine seda, et peale eliitklassi teenuste tuli hakata pakkuma kvaliteetset teenust pisut vähem eksklusiivses klassis. ?Meie taotlus on olla suurim, kasumlikem ja parima busside valiku ning teenindustasemega tellimusveofirma, turu liider,? võtab Tammis kokku firma kreedo.

Bussiäris kehtib Tammise sõnul reegel, et 25% ulatuses ostetakse bussi, 25% ulatuses juhti, 25% ulatuses klienditeenindust ja 25% ulatuses midagi sellist, mis on omane ainult sellele konkreetsele bussifirmale. Ehk teisisõnu, argumendiks pole uued bussid, sest bussidest sõltub bussiäris vaid neljandik.

Kui busse, juhte ja klienditeenindajaid on võimalik turul asendada, siis kõike, mis käib nimetuse alla ?muu?, on raskem kopeerida. See on terve kompleks nüansse, mis hõlmab piltlikult öeldes nii kliendi esimest telefonikõnet kui ka arve väljastamist. Hansabussi puhul tähendab seda, et tellimuse vormistamisel on teenindamine kiire ja viisakas, klienti ootab õigel ajal ja õiges kohas puhas ning soe buss, teenindab hästi riietatud ja viisakas bussijuht. Kui väljas sajab vihma, on bussis vihmavarjud; kui kliendil on kõht tühi, siis saab ta toitlustatud; kui klient soovib pidada bussis konverentsi, on selleks vajalik tehnika. ?Kui klient soovib laulda karaoket, aga palun, ja kui klient soovib bussi karastusjooke või alkoholi, saab tema soov alati täidetud,? räägib Tammis. Tänavu detsembris riietab ettevõte bussijuhid päkapikukostüümi.

Edasise suhtes on Hansabussil ambitsioonikas plaanid. Koos finantsnõustaja, investeerimispanga LHVga oli tänavu kavas ?õmmelda ülikond nööbi külge?, neelata alla üks Eesti juhtivaid bussifirmasid, Pärnu ATP. Ent Tartu bussifirma AS Tarbus pakkus rohkem ja liitumine jäi ära.

?Oleme avatud kõigile pakkumistele,? selgitab Tammis firma olukorda. Liitumiste kaudu laienemise vajadus tuleneb sellest, et bussiäris pole üldjuhul võimalik suuri kasumeid teenida ja loomuliku arenguga kiiresti kasvada. Kuigi Hansabussil on ka plaan B ehk rahulik areng oma rahaga, on Tammis valmis kiiremini edasi minema. ?Oleme valmis ostma või ühendama,? kirjeldab ta võimalikku edasist arengut. Selleks on vaja turul kaasata täiendavat kapitali. Jutuks on olnud börsile minek, ent tõenäolisem on mõni muu variant, näiteks aktsiate pantimine või aktsiakapitali laiendamine. Ühinemiseks või ülevõtmiseks on mitmeid variante. Eesti turul tegutseb 6?7 suuremat ligi 100 bussiga ja paarkümmend pisemat mõnekümne bussiga firmat. Hansabuss on valmis pidama läbirääkimisi kõigiga eeldusel, et tehing on osapooltele huvitav.

Tammise sõnul ei kavatse Hansabuss jääda tellimusvedude juurde, vaid on avatud ka liiniveondusele. Liiniäri on küll tundlikum kütuse hinna tõusu suhtes, ent pakub kindlust talveperioodil, mil tellimustes ületab pakkumine nõudlust.

Konkurendid hindavad Hansabussi kõrgelt. Busside arvult Eesti juhtiva bussifirma ATKO Grupi juht Arvo Sarapuu peab Hansabussi tugevaks ettevõtteks. Samas on miinuseks liinilepete puudumine, mis annab tunda talvisel perioodil, mil tellimusreise on vähem. Sarapuu sõnul on liinilepped probleemiks suurel osal bussiettevõtetest, sest konkursid on alles käimas ja selgus peaks saabuma järgmise aasta lõpuks.

Bussifirma AS Taisto juhi Tajo Saluse sõnul paistab Hansabuss tugevuse poolest silma. Samas peab ta firma laienemisplaane helesiniseks unistuseks, sest turult pole enam suurt midagi võtta. Salus märgib, et bussifirmade arengu võtmeküsimuseks on aktiivne müük, millega Eestis bussifirmad veel ei tegele. ?Probleem on töö korraldamises,? lisab ta.

Analoogselt Hansabussiga seisab enamik ettevõtteid varem või hiljem küsimuse ees, kas jätkata hambad ristis omavahenditega või on ettevõtte tuleviku nimel kasulikum haarata kaasa võõrvahendeid. Võimalusi on mitmeid, alates laenu võtmisest, lõpetades ettevõtte minekuga börsile.

Praegused madalad intressitasemed ja asjaolu, et paljud meie kiiresti arenevad ettevõtted on suhteliselt väikesed, tähendab seda, et börsile minekule ja isegi avalikule võlakirjaemissioonile tavaliselt ei mõelda. Kindlasti muutuks börsile minek populaarseks pärast mõnda edukat pretsedenti. USA avalike esmaemissioonide (IPO) turg sai suvisest mõõnast üle pärast internetifirma Google minekut börsile. Google?i aktsia hind on emissiooni järel kerkinud peaaegu kaks ja pool korda ehk 85 dollarilt 196-le.

Ka meil on räägitud ettevõtetest, kes on juba mitu aastat minemas börsile, kuid mida pole, need on uued IPOd. Viimane avalik esmaemissioon Tallinna börsil oli Eesti Telekomi oma viis ja pool aastat tagasi. Praeguse seisuga tundub võimalikest börsileminejatest reaalseim olevat Teede REV-2, kelle sellekohane otsus võiks tulla juba lähinädalatel. Kui investorid võtavad esimese börsilemineja hästi vastu, ei tarvitse järgijaid ilmselt kaua oodata.

Soomlased on selles suhtes palju julgemad. Ehkki Soome börsikrahh toimus mitu aastat pärast meie oma, lähevad nende ettevõtted aktiivselt börsile. Sel aastal on börsile jõudnud juba mitu firmat. Aga neil ka pikem ajalugu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:51
Otsi:

Ava täpsem otsing