Eesti Kunstimuuseum kutsub üheskoos juubeldama

Christel Karits 12. november 2004, 00:00

Juubelipäeval on kõik Eesti Kunstimuuseumi filiaalid avatud kuni kella kaheksani õhtul ja mõistagi teeb sünnipäevalaps sissepääsu välja.

Algusega kell 18.30 toimuvad juhitud ringkäigud kõikides filiaalides.

Muuseumirahvas on tähtsa sünnipäeva puhul terveks novembrikuuks ette valmistanud mitu uut projekti, nagu ?Kunstnikuga näitusel? ja ?Väike õpetab suurt?. Toimub ka rahvusvaheline konverents, kus esinevad nimekad muuseumispetsialistid mujalt maailmast. Ja peale kõige selle tähistab Niguliste muuseum-kontserdisaal oma 20. sünnipäeva.

1919. aastal loodud Eesti Kunstimuuseumile kuulub tänaseks seitse muuseumi, milles on kokku 55 135 kunstiteost.

Eesti Kunstimuuseumi ajutises peamajas, rüütelkonna hoones, näeb eesti kujutava kunsti klassikat, Niguliste muuseum-kontserdisaalis keskaegseid altarimaale, skulptuure ja hõbedakambris tsunftide, gildide, kirikute ning Mustpeade vennaskonna hõbevarasid. Kadrioru lossis olev väliskunsti muuseum on lääneeuroopa ja vene kunsti päralt, väliskunsti näeb ka Mikkeli muuseumis, kus asub Johannes Mikkeli poolt muuseumile kingitud väliskunsti kogu.

Adamson-Ericu muuseum eksponeerib eesti mitmekülgseima kunstniku Adamson-Ericu kujutavat kunsti ja tarbekunsti ning Kristjan Raua majamuuseum eesti rahvusromantiku, ühiskonnategelase ja kunstniku Kristjan Raua töid.

Rotermanni soolalao näitusesaalis toimuvad nüüdisaegse kunsti näitused.

Läinud aastal külastas Eesti Kunstimuuseumi 186 841 inimest. Selle aasta mais ja juunis toimus kõikides filiaalides publikuküsitlus, millele vastas 1600 inimest.

Küsitletutest 51,3% vastas, et külastab muuseumi mitu korda aastas. Üle poolte neist sooviks näha vana kunsti suurnimesid, nagu Dürer ja Rembrandt, ja umbes niisama paljud moodsa kunsti suurnimesid, nagu näiteks Van Gogh ja Warhol. Ligi pooled küsitletutest vastasid, et tunnevad huvi ka eesti kunsti klassika vastu. Küsitlusest selgus ka, et naiste huvi kunstinäituste vastu on poole suurem kui meestel.

Viimasel rüütelkonna hoones toimuval Eesti Kunstimuuseumi näitusel esitletakse eesti kunsti klassikat. Seekordse klassikanäituse keskseteks teemadeks on paiksus ja kohatunne.

Eesti kunstis peegeldub kohaihaluse jõud väga selgesti näituse ajatelje mõlemas otspunktis. Nii 19. sajandi baltisaksa maalijate looming kui ka 1930. aastate Pallase koolkonna esindajate tööd kinnitavad, et provintslikkus ei pruugi tähistada kolkalikkust, vaid positiivset enesekeskust, tähelepaneliku pilguga enda ümber vaatamisest ja ühise elamisruumi jagamisest tingitud kogemust. Siinsele vaatajale pakuvad tõenäoliselt huvi ka Eestiga seotud motiivid ja teemad, mille kunstilisel tõlgendamisel on kunstnikud dialoogis suurte kunstivooludega.

Näitusel võib taas näha Johann Köleri, Amandus Adamsoni, August Weizenbergi, Kristjan Raua, Nikolai Triigi, Konrad Mäe, Jaan Koorti, Aleksander Vardi, Adamson-Ericu, Kaarel Liimandi jpt teoseid, tavapärasest rohkem on väljas skulptuuri.

Kõrvalepõikena ekspositsiooni põhiliinist eksponeeritakse Eduard Viiralti 1929. aasta hilissuvel Antrainis valminud inimlikele nõrkustele osutavaid fantastilisi päid, mille tüübid ja kujundid ühendas kunstnik oma tuntuimates graafilistes lehtedes ?Kabaree? ja ?Põrgu?.

Näituse valgustundliku graafikaosa tööd vahetuvad iga 3?4 kuu tagant.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:27
Otsi:

Ava täpsem otsing