Maa võõrandamine nõuab delikaatset lähenemist

Maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsap ütles reedeses Äripäevas, et Eestis tuleks analoogselt Soomes kehtivale seadusele lubada alustada tee-ehitusega, kui maade võõrandamine on alles käimas.

Äripäev ei toeta seda mõtet ? see annaks riigile vabad käed eramaade sundvõõrandamiseks.

Maa võõrandamine tuleb toimetuse meelest kõne alla kõige viimase lahendusena, siis, kui muud alternatiivid on osutunud tehniliselt teostamatuteks. Projekteerijad peavad andma maksimumi, et võimalikult vähe häirida looduskeskkonda ja inimeste elu.

Vahel juhtub, et ka parimas projektis jääb uuele teele ette elamu, kellegi kodu. Põhiseadus ütleb, et eraomand on puutumatu. Mõistus ütleb, et üksikisiku huvid peavad taanduma üldsuse huvide ees. Loobumine kodust on aga väga delikaatne küsimus ja uute tee-ehitusprojektide käigus tuleb maaomanikele vähemalt samasuguse tähelepanuga läheneda, kui geodeedid tulevase tee aluspõhja uurivad. Paistab aga, et maanteeametil sellist kavatsust ei ole.

Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahastatavad tee-ehituse projektid toovad kaasa mahuka maade võõrandmise. Näiteks üksi Jõhvi-Tartu-Valga mitme teelõigu remont nõuaks 81 hektari võõrandamist omanikelt. Reedeses lehes muretsevad Konsap ja maanteeameti peadirektori asetäitja Peeter Skepast, et seetõttu võivad tee-ehituse projektid venima hakata. ?Piisab kas või ühest probleemsest maaomanikust, kui kogu projekt seisma jääb,? ütles Skepast.

Muidugi - pahatahtlikke kiusuajajaid on alati. Neil ei tohiks olla võimalust nurjata riikliku tähtsusega projekti. Ent ka sellised inimesed peavad saama kaitsta oma õigusi kohtus ning ka nende jonni saab erandjuhul murda ainult kohus.

Maanteeamet on ajahädas. Euroopast on tee-ehituse miljardid juba käega katsuda, võiks seega uute teede rajamisega alustada. Ent amet unustas ühe ?väikese? seiga suurejoonelise teede-ehituse juures - Eesti maaomanikud. Läbirääkimised nendega on jäänud viimase minuti peale. Selleks, et tulemuses 100% kindel olla, tahetaksegi ehk toeks seaduseparandust, mis massilisele sundvõõrandamisele rohelist tuld näitaks.

Konsapi sõnul selgub maa võõrandamise vajadus alles projekti eeluuringute käigus. Samuti kinnitas Konsap Äripäevale, et eelprojekt kooskõlastatakse kõigi maaomanikega, kelle huve projekt mingil moel riivab - ühtki tehingut ei tehta inimese nõusolekuta.

Võõrandamiste maht ja eriti jutt vajadusest seadust muuta, jätab toimetuse siiski valvsaks. Samuti see, et maanteeametnikud ei ole ette valmistanud lahendusi, kuidas kavatsetakse inimestele heastada kodu kaotus.

Konsap ütles ajakirjaniku pärimisele vastates, et küsimus on rahas, selles, kui suurt ?pappi? on nõus riik välja käima. ?Vastus lihtne - hind saab olla ainult põhjendatud ja mõistlik,? ütles ta.

Vastus pole nii lihtne. On inimesi, kes väärtustavad kodu rohkem kui raha: kui talus on üles kasvanud kümme põlvkonda, pole raha veenev argument. Ametnikel peab olema varuks paindlikke alternatiive, et leida mõistlik kompromiss.

Praegu tundub, et maanteeamet tahab sõita buldooseriga maaomaniku aiavärava ette ja siis lihtsalt teatada, et ?me oleme Tallinnast ja me maksame? . Sellise taktikaga jääb amet loomulikult hätta. Ehk selline suhtumine tekitabki ?probleemseid? maaomanikke?

Autor: ÄP