Suurhaiglad püsivad lisateenustega plussis

Haiglajuhid on arendanud haigekassast sõltumatuid teenuseid, näiteks asusid naaberettevõtetele müüma pesupesemise teenust või toitu. Teised haiglad aga ostavad isetegemise asemel kogu pesupesemise ja toitlustamise sisse, millega suurenes tootlikkus.

Tänavu sihib AS Ida-Tallinna Keskhaigla 14 miljoni kroonist kasumit. ?Ilmselt me selle ka saavutame,? ütles haigla juht Meelis Roosimägi. Tema sõnul liiguvad Euroopa arenenud riigid raviteenuste sisseostmise poole, kuid enne tuleb kasvatada usaldust ning kohalik vastupanu murda.

Roosimägi sõnul tekkis haigla 2002. aasta kahjum kaasa tulnud kohustustest. Miinusest aitas töö ümberkorraldamise kõrval lahti saada ka Tallinna linn, kes omanikuna aktsiaid kustutas. Suurima hüppe tõi tööviljakuse tõus, märkis Roosimägi. Kokku kadus 40% voodikohtadest.

Praegu tuleb 5 protsenti kolme haiglat ja kaht polikliinikut ühendava Ida-Tallinna keskhaigla kogukäibest kinnisvara rendist. Renditulu ületab selle aasta lõpuks oodatud kasumit. Ruume üüritakse invatarbeid müüvale kauplusele, pere- ja hambaarstidele ning kahele apteegile. Kogu haigekassateenuste väline käive ulatub 17 protsendini.

Mullu üle 4 miljoni krooni kasumit teeninud ASi Rakvere Haigla juht Rain Sepping rääkis uhkusega, kuidas haigla müüb pesumajateenust ja sooja sööki ümberkaudsetele asutustele. Lisaks üürib haigla välja konverentsisaali, teenindab era- ja perearste. Tuntud on Rakvere mikrobioloogilised analüüsid. Praegu teenib ta haigekassast sõltumatult juba kuni neljandiku oma tulust.

SA Viljandi Haigla juht Ülle Lumi ütles, et nemad teenivad omal käel 30 protsenti kogu tulust. Perspektiivseimaks haigekassaväliseks teenuseks hindas Lumi taastusravi ja isiklike taastusravi plaanide koostamist.

Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum juht Urmas Siigur selgitas, et põhikirja kohaselt kulutab kliinikum kogu teenitud raha investeeringuteks, vara haldamiseks ning õppe- ja teadustöö korraldamiseks. Mullu investeeriti töötajate koolitusse, hoonetesse ning aparatuuri 70 miljonit krooni.

Tänavuseks käibeks plaanib TÜ Kliinikum 900 miljonit krooni. Sellest moodustavad haigekassavälised tulud 15 protsenti: raha laekub teenuse müügist teistele terviseasutustele ja elanikkonnale, tudengite õpetamisest, ravimiuuringutest ning teadus- ja arendustööst.