2003. aasta logistikateo tegi DFDS Transport

Rivo Sarapik 24. november 2004, 00:00

Nagu ka kahel varasemal konkursil, hindasid logistikategusid logistikaprofid ise ning tänavu sai konkurss rekordiliselt tagasisidet, vastas 98 inimest. Nagu eelmisel aastal, pääses esikolmikusse ka ÄP tegu, seekord Logistika Käsiraamat.

Logistikateo konkurssi korraldavad Eesti Konverentsikeskus ja Eesti Logistikaühing ning see toimub kolmandat korda. Eesmärgiks on leida logistilisi parendusi, mis paistavad silma kliendirahulolu kasvu, tegevuse optimeerimise ja kulude kokkuhoiu vaatenurgast.q

DFDS Transport asus Mustamäe linnaosas Kadaka tee 70 ehitatud laohoonetes. Kasutada oli ca 3000 m² amortiseerunud ja kaubakäsitluseks mittesobilikku laopinda ning 1000 m² hädapäraselt renoveeritud kontoripinda.

Oma arengus oli firma jõudnud staadiumisse, kus olemasolevate kaubavoogude käsitlemine, kasutades nelja laadimissillaga avatud estakaadi, muutus võimatuks.

Puudu jäi nii ladustamispinnast, osa kaupu ladustati õues varikatuse all, kui ka tööjõule ja laadimistehnikale hädavajalikust opereerimispinnast.

Eelmise aasta novembris valminud logistikakeskus on esimene spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud/projekteeritud kompleksne terviklahendus Baltikumis. Kõik keskuse püstitamisega seotud nn poliitilised, majanduslikud, tehnoloogilised ja ehitustehnilised otsused tehti Tallinnas, firma Eesti meeskonna poolt. Soovides mitte korrata teiste tehtud vigu, külastati mitmeid analoogseid keskusi Soomes, Rootsis ja Taanis, korjates erinevaid kogemusi ja ideid.

Logistika Käsiraamatu väljaandmise eesmärkideks oli soov täita tühimik eestikeelses logistikaalases erialakirjanduses, pakkuda võimalust kohalikele kirjutajatele-autoritele teema sügavamaks käsitluseks, mitmekesistada Eestis logistikaga kokkupuutuvate ja logistikat õppivate inimeste õppimisvõimalusi ja ­vahendeid, pakkuda kirjutajatele/autoritele erinevatest ja tihti omavahel konkureerivatest ettevõtetest võimalust loovaks ühistegevuseks, tutvustada lugejatele logistika kohalikku praktikat, kuivõrd raamatus on päris palju näiteid meie kohalikest ettevõtetest.

Äripäeva Kirjastus sõlmis kokkuleppe juhtiva autori, toimetajaga, kes leidis kaasautorid ning nende abiga koostas raamatu ülesehituse ja sisukorra ning kirjutas sisu. Autorid täiendavad raamatut 3?4 korda aastas.

Oluline väljakutse niisuguse esmakordse väljaandmise ja suure autorite kollektiivi puhul on erialase keele ja mõistete ühtlustamine. Seda tööd tegid nii juhtiv autor kui ka täiendav eriala toimetaja.

Raamatu kui äriprojekti edukust näitab tellijate arv ja täienduste perioodi eluiga. Raamat elab kolmandat aastat ning on rahaliselt edukas projekt. Logistika Käsiraamat on üks vähestest Äripäeva käsiraamatutest, mis on paisunud kaheköiteliseks.

Elcoteq Tallinna laomajandus oli 2003. aastani organiseeritud lihtsale käsitööle tuginevalt, puudus igasugune automatiseerimine. Lao tööre?iim oli samal ajal pingeline, 24 h ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Käsitletav kauba hulk oli keskmiselt 270 000 pakkeüksust kuus, kusjuures kauba käsitlemisel, kuni selle jõudmiseni tootmisprotsessi, tuli teha mitmeid operatsioone Baanis, mis on firma majandustarkvara. Korraliku aadressisüsteemi puudumine Baanis oli küll korvatud spetsiaalselt meie tarvis väljatöötatud tarkvaraga, kuid see ei olnud kahepoolse sidega ühendatud Baaniga.

Projekti läbiviimisel kaardistati laoprotseduurid ning neid soovitud tulemusega võrreldes määrati ülesanded. Kasutati ka Elcoteqi teiste tehaste kogemust ? leiti sarnase projekti juba läbi teinud Ungaris paiknev üksus.

Pärast kaks kuud kestnud ettevalmistusi asus tarkvaratarnija tööle Tallinna tehase ruumides, et tagada operatiivne kommunikatsioon. Kuigi ettevalmistus oli tõhus, selgus siiski üsna pea, et Ungari tehaselt üks ühele kopeerimine on suhteliselt vähe kasutuskõlblik, projekt venis pidevate täiendamiste ja ümberprogrammeerimiste tõttu planeeritust tublisti pikemaks ning lõpetati edukalt umbes aasta pärast alustamist täieliku ellurakendamise ning tarkvaratootja poolt kasutajatoe organiseerimisega.

Laomajanduse ringikorraldamisel võeti kasutusele uus laotarkvara WMS.

Kauba tuvastamine vöötkooditehnika abil võimaldas oluliselt lihtsustada andmesisestust ja kardinaalselt vähendada sisestamisvigade arvu. Uus tarkvara on reaalajas kahesuunaliselt ühendatud majandustarkvaraga Baan.

Laotöötajad teevad kõik arvutioperatsioonid uues süsteemis WMS, seega vähenes arvutioperatsioonide arv. Lisaks tavaarvutitele on kasutusel WIFI-ühenduse ja vöötkoodilugejatega varustud pihuarvutid.

Peenkaubad on ladustatud laoliftidesse, mis võimaldas säästa 66% põrandapinda ning optimeerida käiguteed ladustamisel ja komplekteerimisel.

Ka liftide tööd nii paigutamisel kui ka komplekteerimisel ning komponentide tellimisel tootmishallidesse organiseerib WMS.

Spetsiaaltõstukid varustati WIFI-ühenduse ja vöötkoodilugejatega varustatud arvutitega, nii kaubaetikettide kui ka riiuliaadresside lugemine toimub automaatselt vöötkoodide abil. WMS võimaldab operatiivselt organiseerida tõstukite tööd, seades tellitud tööd optimaalsesse järjekorda, lisaks saab tarkvararaportitega analüüsida erinevate laooperatsioonide tõhusust ning selle tulemusena parandada protsesse ning vähendada vajaminevaid ressursse.

2000. aastani ei valmistatud Eestis logistikuid akadeemilisel tasemel ette. Logistika kiire arengu tõttu oli tekkinud logistika tippspetsialistide ettevalmistamiseks aga tungiv vajadus.

Nii moodustati Tallinna Tehnikaülikoolis 1999. aastal töögrupp, kes valmistas ette logistika õppekava bakalaureuse tasemele, töögruppi kaasati ka mitme teaduskonna õppejõude ja spetsialiste väljastpoolt ülikooli. Uuriti analoogilisi õppekavu ka mujal Euroopas. Valminud õppekava läbis ka logistikaühingu ekspertiisi.

2000. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased nelja-aastase õppega bakalaureusekavale. Samas alustati ka magistri- ja doktoriõppe kavade ettevalmistamist ning esimene vastuvõtt nendele kavadele toimus 2001. aastal.

2002. aastal läksid Eesti ülikoolid üle uuele süsteemile: bakalaureuseõpe kolm aastat, magistriõpe kaks aastat, doktoriõpe neli aastat, mis vastab akadeemilise kõrghariduse andmise süsteemile Euroopas. Ka Tallinna Tehnikaülikoolis valmistati selleks ette uued õppekavad bakalaureuse- ja magistriõppele. Doktoriõppe kavade suure arvu tõttu osa kavadest suleti, ka logistika doktoriõpe. Seda saab õppida doktoriõppes ehitusteaduskonna või majandusteaduskonna doktoriõppe kavade järgi. Uue magistriõppe kava järgi hakkab vastuvõtt alates järgmisest aastast, kui lõpetavad esimesed kolmeaastase õppega bakalaureused.

Mullu sügisel akrediteeris logistika õppekavad rahvusvaheline komisjon. See muutis need rahvusvaheliselt aktsepteeritavateks. Praegu redigeeritakse õppekavu ka tudengite osavõtul, uues bakalaureuseõppes suurendatakse praktika osa.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:48
Otsi:

Ava täpsem otsing