Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Meeleavaldused peatasid Ukraina börsi

Sirje Rank 24. november 2004, 00:00

Eile jäi Ukraina börs teist päeva suletuks, kui Kiievis jätkusid ja laienesid opositsiooni massilised protestid valimistulemuste vastu, mis näitasid Moskva-meelse peaministri Viktor Janukovit?i võitu. Ukraina parlament kogunes erakorralisele istungile, opositsioon kutsus üldstreigile ning rahvusvaheline üldsus eesotsas OSCE, Euroopa Liidu ja USAga nõudis valimistulemuste ülekontrollimist.

Esmaspäeval avanedes läks Euroopa viimase aja parima tõusuga börs vabalangusesse ning kauplemine peatati. Veel läinud reede seisuga oli Kiievi börsi põhiindeks PFTS aasta algusest tõusnud 107,4%. Eelkõige olid turud panustanud vabaturumajandust toetava opositsiooniliidri Viktor Ju?t?enko võidule, kes aga ametlike valimistulemuste järgi praegusele peaministrile ja Kremli soosikule Viktor Janukovit?ile 3%ga alla jäi.

?Kui rahvusvahelised vaatlejad kinnitavad häälte ulatuslikku võltsimist, on Janukovit?i usaldusväärsus tugevalt kahjustatud nii kodu- kui välismaal,? kommenteeris maaklerfirma Fuyil Securities New Europe Bloombergile.

?Suhtume asjasse väga tõsiselt,? ütles eile Jean Lemierre, Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga (EBRD) president. EBRD on Ukrainasse investeerinud 1,5 miljardit eurot, samal ajal kui IMF ja Maailmapank on laenud Ukrainale peatanud. Põhjuseks 10 aastat riiki juhtinud Leonid Kut?ma ajal lokkama löönud korruptsioon ja probleemne eelarvepoliitika.

Ka Ukraina valuuta vastu on viimastel kuudel usaldus kõikuma löönud, sundides keskpanka grivna kaitseks tugioste tegema ja baasintressi tõstma. Üksi oktoobris kulutas pank tugiostudeks 1,2 miljardit dollarit.

Surve alla panid grivna järsud palga- ja pensionitõusud, millega peaminister Janukovit? lootis valijate toetust kindlustada. Üheksa kuuga on palgad Ukrainas tõusnud 24% ning miinimumpension enam kui kahekordistunud.

Oktoobris kiirenes inflatsioon, mis samas tempos jätkudes võib aasta kokkuvõttes anda 30% hinnatõusu, kirjutas hiljuti Financial Times. Majanduskasv aeglustus oktoobris 7,6 protsendile septembri 13,4 protsendilt. Ukraina keskpank loodab siiski, et aasta SKP kasv tuleb tänavu 12,5%. Inflatsiooni prognoosib keskpank tänavu 11%.

48 miljoni elanikuga Ukrainat ihkavad oma leeri nii lääneriigid kui ka Venemaa.

Venemaa huvid Ukrainas on suuremad kui Gruusias või Jugoslaavias, mis samuti rahva meeleavalduste survel uuele kursile pöörasid. Ukraina on Venemaale puhver NATO riikide vahel ning oluline kaubanduspartner ja transiidiriik Vene naftale ja gaasile. Ukraina pöördumine läände annaks tagasilöögi Moskva püüdlustele kindlustada oma võimu endistes NLi riikides ning õõnestaks majandusliitu, kuhu kuuluvad veel Kasahstan ja Valgevene.

Opositsiooni liider Viktor Ju?t?enko tahab arendada tihedamaid sidemeid ELi ja lääneriikidega, avada Ukraina välisinvestoritele, ühineda WTO ja perspektiivis NATOga ning teha Ukrainast lääne stiilis demokraatia.

Viktor Janukovit? eelistab tihedamat koostööd Venemaaga ? muu hulgas lubab ta topeltkodakondsust ning vene keele muutmist teiseks riigikeeleks. NATOga koostööd ei pea ta oluliseks ning ka WTOsse ei olevat Ukrainal kiiret.

Venemaa president Vladimir Putin on isiklikult toetanud Viktor Janukovit?i valimiskampaaniat ning on erinevalt läänest teda juba presidendivalimiste võitmise puhul õnnitlenud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:54
Otsi:

Ava täpsem otsing