Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uute logistikakontsernide Eesti turule tulek on aja küsimus

Rivo Sarapik 24. november 2004, 00:00

Küsimustele vastab ASi Schenker tegevdirektor Meelis Arumeel.

Eelmisel aastal ennustasite, et suured logistikakontsernid hakkavad Eestisse tulema. Millised on arengud selles vallas? Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on end Eesti logistikaturul positsioneerinud mitmed uued tegijaid. Nimetada võiks Soome Posti logistikaettevõtet, ka John Nurmineni, kes oli siin küll ka varem, kuid on nüüd oma tegevust märgatavalt laiendanud. Turgu sondeerivad ja teevad turuletulekuks ettevalmistusi mitmed maailmanimega logistikakontsernid.

Suuremate logistikakontsernide Eesti turule tulek on aja küsimus. Kuigi oma lipu all nad veel ei tegutse, tehakse siiski kohaliku turu keskmiste tegijatega teatavat koostööd.

Samuti on üks suur tegija avaldanud soovi senise lokaal-edasimüüjaga koostöö lõpetada ja tulla siia oma kapitalil põhineva firmaga.

Mainitust hoolimata pole logistikaturu olulist ümberjagamist toimunud, kõik põhitegijad on suures plaanis oma positsioonid säilitanud.

Kui jälgida aga liiklust Eesti peamagistraalidel, näiteks Via Baltical, märkame, et Eesti päritolu pikamaaveokite osakaal on langenud alla 25%. Veokite kuuluvuse struktuur on selgelt muutunud ning veoturule on tulnud leedukad ja poolakad. Peamiselt on võõrvedajate puhul tegemist läbi Eesti Soome liikuva transiidiga, kuid juba praegu tulevad nendega märkimisväärsed kaubavood ka Eestisse.

EL on Eesti veoteenuste turgu kardinaalselt muutnud ? turul on täiesti uus pakkujate struktuur ning konkurents on tihenenud. Kuigi praegu veel väga paljud mujalt pärit veofirmad Eestisse ei vea, tulevad nad mõnes ELi regioonis ülepakkumise tekkides koheselt siinsele turule.

Tihe konkurents tähendab tarbijale, et veohinnad on hoolimata tööjõukulude ja kütusehindade tõusust pidevalt tugeva kontrolli all. Koos klientidele meelepärase hinnasurvega toovad veoteenuste turule sisenejad aga kaasa kvaliteedi probleemi ? tundmatud veofirmad on ka tundmatu teenusekvaliteediga. Siinsed suured logistikafirmad on seetõttu vedajate valiku poliitikas olnud ettevaatlikud ega lähtu vaid soodsatest hinnapakkumistest.

Maailmas toimuv pidev logistikaettevõtete liitumine, võrgustike laiendamine ja ümberkujundamine mõjutab ka Eesti turgu. Kuna suured logistikakontsernid ostavad sünergia saavutamiseks üles väiksemaid turuosalisi, löövad ülevõtmised tihti segi ka lokaalsed koostöövõrgustikud ning senisest partnerist võib üleöö konkurent saada.

Milline on ELi nii lühiajaline kui ka pikaajalisem mõju Eesti ja kogu Baltikumi logistikasektorile? ELiga ühinemise olulisim efekt oli tolliprotseduuride kadumisega kaasnenud veokiiruste kasv. Varem sõltus väga palju tollist, enne kui sai kaupu mingis suunas liigutama hakata. Koos kaupade liikumise kiirenemisega laienes märgatavalt ka nende jaotustsoon, näiteks teostatakse nüüd Tallinna ladudest siseriiklike vedudega sarnaseid ülesoomelisi jaotusvedusid. Vedude kiirus on tõusnud ka logistikafirmade ööpäevaringse töölehakkamise tõttu.

Lisaks kiirusele tõi EL kaasa veoskeemide optimeerumise. Kui varem liikusid kaubad läbi tollitermi-nalide, siis praegu võetakse näiteks täistreiler sadamas laevalt maha ja viiakse otse kliendile. Näiteks saadame nüüd kaubad Soomest otse Põhja-Lätti, sest kadus vajadus saadetisi läbi varem Riias paiknenud tollipunkti vedada.

Kõrge töötlusastmega pool- ja valmistoodete ekspordi kasv näitab Eesti majanduse arengut tervikuna. Eksporditakse automaatikatooteid, ka näiteks autotööstuse valmistooteid, mis viiakse otse autotehaste koostekonveieritele.

Taolisi kaupu tootvatel ettevõtetel tavaliselt ladusid pole ning toodetakse täpse tootmistsükliga, just in time. Sellised firmad kasutavad logistikateenuste tippkvaliteeti, sh igapäevaseid täpse graafikuga vedusid. Seega, mida kallimaks ja töömahukamaks muutuvad Eestist eksporditavad tooted, seda suuremaks muutub nõudlus kvaliteetsete logistikateenuste järele.

Impordis on Eesti rõivatööstuse suuremad brändid alustanud allhankeid Kaug-Idast. Logistikaturul tähendab see nõudluse tekkimist iganädalase, odava ja kiire tükikauba importsüsteemi järele. Sedalaadi kaubanduse maht on kasvav ning on näha, et kõige odavam töö on Eestist välja kolimas Hiinasse, Hongkongi, Malaisiasse ja mujale Kaug-Itta.

Laonduses on mitu samaaegset arengut, mis kasvatavad siinse turu mahtu ja lubavad logistikafirmadel laieneda ning laopindasid juurde ehitada. Esimene neist on seotud ELi uute riikide kodanike tulude ja tarbimise kiire kasvuga.

Mõju avaldab ka Vene transiitladude Soomest siiakolimine. ELi laienemise tõttu ehitavad paljud suured jaotussüsteemid uusi kaupade jaotuse skeeme. Poola, Ungari ja Slovakkia süsteemide täie võimsusega käivitudes hakkavad transiidivood suures osas Euroopast Venemaale liikuma läbi Ukraina ja Balti riikide. Jaotusladude ümberpaiknemisest võidab aga ilmselt kõige rohkem Poola, kust peale arvestatava hulga kohalike tarbijate on võimalik 48 tunni jooksul igasse ELi nurka jõuda.

Millised on järgmiste aastate trendid ja märksõnad Eesti logistikaturul? Kõik suuremad logistikaettevõtted arendavad tootlikkust tõstvaid IT-süsteeme. Täiustatud süsteemid võimaldavad toota järjest kvaliteetsemat statistikat.

Toodetud infot analüüsides saavad ka kliendid teha paremaid juhtimisotsuseid ning luua efektiivsemaid logistilisi lahendusi. Logistikafirmade poolt klientidele väljastatav statistika võimaldab detailselt analüüsida veomarsruute, kaubapartiisid, laoseise jt firma logistika efektiivsust määratlevaid võtmetegureid.

Kohalike ettevõtete areng on paljuski kinni faktis, et pole usaldusväärseid andmebaase ja logistikat käsitletakse vaid kuluprotsendina kogukäibest. Põhjalikumat analüüsi mittekasutavates firmades toimub otsustamine tavaliselt mingi konkreetse teenuse päevahinna järgi.

Taoline tegutsemine on aga ettevõttele kõigist võimalustest kalleim ? päevast päeva vaid parima hinna otsimisega tegelev töötaja ei suuda luua efektiivset terviksüsteemi. Palju odavam on teenusepakkujaga ühistes eesmärkides kokku leppida, määratleda kvaliteedimõõdikud, teha koos pikaajalist arendustööd ning tegelikku teenusekvaliteeti pidevalt mõõta.

Näiteks internetipõhine töövahend Key Performance Indicator (KPI), mis võrdleb veoaja lubadusi reaalsete sooritustega. KPI kirjeldab teenuse kvaliteeti numbriliselt, andes kasutajale oma saadetiste liikumisest detailse statistika.

E-teenuste arendamise teine aspekt on tarbija töö lihtsustamine. Partnerite tööajad ei pruugi alati kattuda, kuid internetilehelt saab klient teenuseid alati talle sobival hetkel.

Elektroonilise veotellimisega on ka vigade tekkimise võimalus minimaalne, kusjuures saadetise käsitlemise saab kiiresti kontrolli alla, paljude üheaegsete tellimuste puhul on aga täitmise jälgimine märksa hõlpsam.

Kui enne ELiga ühinemist olid paberist infokandjad vajalikud tolliprotseduuride tõttu, siis praegu on töö tulemuslikkuse huvides praktiliselt kõigil logistikateenust kasutavatel firmadel otstarbekam töötada paberivabalt.

Efekt tekib muidugi vaid siis, kui info juba esimesest kontaktist elektrooniliselt sisestatakse, hiljem saab seda teenusepakkuja loodud infovoo erinevates punktides alati vajadusel paberil arhiveerida.

Logistikafirmade e-teenuste juurutamise praegune faas on analoogne aastatetaguse internetipangandusega ? elektrooniliste kanalite eeliste tundmaõppimine nõuab veel veidi harjumist, kuid väljavaated on siin igati positiivsed.

Arengud ni?i- ja täisteenuse pakkujate eristumise suunas toimuvad. See paistab ettevõtete selgest strateegiast. Keskendutakse kas täisteenuste pakkumisele, konkreetsele veoliigile, näiteks autotransport, või konkreetsele teenusele, näiteks lao- ja jaotusteenus. Üha enam ekspedee-rimisturust koondub globaalselt juhtivate ekspedeerimisettevõtete kätte. Nende turuosa kasvab kõige kiiremini. Vaadates viimaste aastate Eesti ekspedeerimisturu arenguid, nähes ka lähiturgudel toimuvat, on näidanud väga kiiret kasvu Balti Logistika, TNT, DFDS, Schenker. Usun, et see trend jätkub järgmistel aastatel ja veelgi tugevamalt. Osaliselt mõjutab seda kiire globaliseerumine, kus otsused transpordi ja logistika lahenduste osas tehakse globaalsel tasandil. Samuti annab täisteenuse pakkujate lai portfell head võimalused erinevate vajadustega teenuseostjate teenindamiseks. Järjest enam kasutatakse kombineeritud veolahendusi, nagu maa+ õhk, meri+õhk jne, kus tellijale leitakse sobiv aja ja hinna suhe. Mõõdukat kasvu võib oodata ka ni?ipakkujatelt ehk autoekspedeerijatelt, lao- ja jaotusteenuste pakkujatelt jne. Seoses ELi laienemisega on tänu lühenenud transiitajale autotranspordi konkurentsivõime võrreldes mere- ja lennutranspordiga kasvanud. Teenuseostjad seavad järjest selgemalt fookust oma põhitegevusele ja annavad logistikaga seonduva ?majast välja?, usaldusväärsetele ekspedeerimisettevõtetele. Logistikapartnerite arv, kelle teenuseid kasutatakse, väheneb ja teenuseostjad muutuvad kvaliteeditundlikumaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:48
Otsi:

Ava täpsem otsing