Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Peeter Matt tõi Onnineni kahjumist välja

Marika Tomberg 25. november 2004, 00:00

Kui hea õpilane Te keskkoolis olite? Ma pole kunagi geenius olnud, ikka normaalne inimene. Olin üle keskmise õpilane, lõpetasin ühe kolmega, keemias.

Praegu töötate hoopis erinevas valdkonnas, aga mida saite TPI mehaanikateaduskonnast endaga kaasa? Kui erialaliselt vaadata, siis väga vähe. Kindlasti aga silmaringi ja oskuse näha asju laiemalt, mis käib kõrghariduse mõiste alla. Oskuse näha probleeme laiemalt ning oskuse projekte ellu viia.

Kuivõrd olete üldse oma õpitud erialal töötanud? Pärast TPI lõpetamist töötasin ühe aasta Kooperaatoris mehaanikainsenerina ja see oligi kõik. Minu ülesanne oli siis erinevate seadmete ja rakiste konstrueerimine ning jooniste tegemine mööblitööstusele. Edasi siirdusin juba mööblitehnoloogia osakonda, kus ma enam oma erialal ei töötanud.

Kas teadmised juhtimisest on tulnud Teile rohkem töö käigus või olete juhtimist ka eraldi õppinud? Ikka peamiselt töö käigus, kui koolitused välja arvata. Meil on palju Onnineni kontserni siseseid koolitusi, kuhu õppejõud hangitakse üle terve maailma. Meil on hea globaalne koostöö ka teiste Onnineni osakondadega, kus suhtlemist ja kogemuste vahetamist palju. Eestis tasub ikka vaadata ja kuulata, mis mujal tehakse, sest see, mis on Soomes või Skandinaavias praegu, seal oleme meie mõne aasta pärast.

Siiamaani on kõik läinud üsna täkke, mis meie ettevõtte soomlased on varem ennustanud.

Kas juhiks saab üldse õppida? Ma arvan, et saab. Muidugi ? eeldused peavad olema. Kuna ma ise olen katse ja eksituse meetodil juhiks saanud, siis tõenäoliselt on ka akadeemiline tarkus väga tähtis. Ma tunnen, et mul võiks seda olla, kuid kumbagi ei saa üle tähtsustada. Parim juht on see, kes on õppinud ja kellel on ka kogemust. See, kes tuleb koolipingist, ei saa olla valmis juht.

Juhtimisalast haridust pakutakse massiliselt ja seda ka massiliselt õpitakse, kuid koolipingist tulnu ei tea praktilisest elust siiski midagi.

Kui suure alluvate hulgaga teie alustasite? Esimesed alluvad tekkisid Kooperaatoris. Seal oli mul oma osakond kolmeteistkümne inimesega. Samas oli see ka kogemus suurfirmas töötamisest.

Mis on Teie suurim erinevus algaja juhina ja praegu? Algus oli väga raske. Siis oli veel ka see kord, mida sotsialismiks nimetati. Põhimõtted olid kõik teised, samas mul polnud mingit kogemust.

Mis tegi alguse raskeks: kas inimestega suhtlemine või enese maksmapanek? Ma olin mööblitehase peatehnoloog, kuid ega ma ei teadnud mööbli tootmisest midagi. See oli kindlasti üks asi, et valdkond oli võõras, teine asi oli enese maksmapanek heas mõttes vana kaadriga. Järsku tuli noor poiss sinna kamandama ja veel selline, kes ei teadnud asjast midagi, siis oli raske küll. Ma arvan, et see esimene katse mul seal ebaõnnestus. Kui ausalt öelda, siis ma ei saanud oma tööülesannetega hakkama. Aga kui ma Kooperaatorist ükskord ära tulin, olin oma koha leidnud. Igal juhul ma lahkusin nii, et mul on hea meel tänapäevalgi neid inimesi kohata.

Mis oli Teie peamine õppetund Kooperaatori perioodist? See aeg õpetas mulle inimestega suhtlemist. Kuidas inimestega hakkama saada, kuidas inimesi mõista, kuidas neid arvestada ning kuidas neid motiveerida tegema seda, mida sina tahad.

Kui palju on teil Onninen ASis praegu alluvaid? Eestis on 77 töötajat ning üle Baltimaade 150.

Kui oluliseks peate juhi töös emotsionaalset intelligentsust? Väga oluliseks. Tagantjärele võin ma öelda, et ega juhile need erialased teadmised nii tähtsad pole, kuigi ega need mööda külge maha ei jookse. Aga need pole juhile vältimatud, inimestega tuleb hakkama saada, see on vältimatu.

Näiteks mööblitootmises pole nii tähtis, kas sa tunned teatud metallimarke ja töövõtteid, aga peab tundma neid inimesi, kes seal töötavad ning neid motiveerida oskama.

Mis on Teie jaoks peamine motivaator juhina? Väljakutse midagi teha, midagi üles ehitada.

Mida peate senimaani oma suurimaks saavutuseks? Onnineni Baltimaade struktuuri ülesehitamist ja töölepanekut. Onninen oli Baltimaades täiesti miinuses. Mul tuli kõigepealt päästa olemasolev olukord ja siis see üles ehitada. See oli just ajajärgul peale Vene kriisi ning oli vähe neid ettevõtteid, kellel läks hästi. Firmas oli personali voolavus, sisepinged inimeste vahel ning minnalaskmismeeleolud. Täna ma küll usun, et Onnineni ülesehitamine Baltimaades on õnnestunud.

Mida miinusseisus firma ülestöötamine juhilt nõuab? See nõuab meeletult tööd inimestega. Inimestega vestlemist, nende mõistmist ja ühiste huvide leidmist osakondade vahel ja ühtsete eesmärkide püstitamist ning jälle inimeste juurde tagasi tulekut.

Kuidas Te end juhina iseloomustate? Olen liiga leebe. Vahel peaks karmim ka olema, ega lõpmatuseni ei saa mõista. Mõista muidugi saab, aga eesmärgid ja tegevused peavad olema tehtud.

Mis aitab Teil intensiivse konkurentsiga toime tulla? Usk endasse ja teadmine, et sa oled vähemalt sama hea ? kui mitte veel parem ? kui teised. Ühine eesmärk, millesse kõik usuvad, ega rohkem pole vajagi. Ostame samadelt tarnijatelt, aga miks ühed müüvad vähem kui teised? Sest ühes kohas töötab meeskond paremini ja paremini töötavas meeskonnas tehakse õigemad otsused.

Mille järgi Te endale meeskonda valite? Professionaalsus ja inimlikud omadused on paralleelselt olulised. Hiljuti ma otsisin direktorit ning professionaalsus ja kogemus inimestega toimetulekul olid kaks otsustavat kaalukaussi. Tippspetsialiste on muidugi alati vähe.

Eestit vaevab veel rohkem odavama tööjõu puudus. Juhtkonna tasemel inimesi Eestis on. Firma sisekliima loeb ka muidugi palju, sest Eesti on väike ja kui on teada, et firma sisekliima on halb, siis on raske inimesi leida, nagu meil oli algusaastatel.

Palju on Teil endal rahvusvahelises kontsernis otsustusvabadust? Me püstitame ise endale eesmärgid, mille täitmiseks koostatakse kava ja eelarve, mille kooskõlastame omanikuga. Selle raames on meil vabadus.

Peeter Matt on ühe meie suurkliendi tegevjuht. Peeter on rahulik ja kaalutlev mees ning kui ta vahel ka otsust ei langeta, siis vähemalt jätab ta rumala otsuse tegemata. Arvan, et ta on õige mees selle ameti peal.

Sel ajal, kui ta on Onnineni Baltikumis vedanud, on asjad firmas kulgenud õiges suunas. Peeter mõistab ka neid asju ja seoseid, mis pole rahas mõõdetavad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:55
Otsi:

Ava täpsem otsing