Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti ärieliidi eramud: luksuslikud, kuid tagasihoidlikud

Peeter Raidla 02. detsember 2004, 00:00

Neist seitse esimest on siinkohal ka ära toodud, lisaks veel muid stiilinäiteid. Torkab silma, et tõeliselt rikaste eramud on küll igati mugavad ja luksuslikud, kuid kindlasti mitte priiskavad. Pigem tagasihoidlikud. Oma majadest rääkima nende omanikud ei soostunud.

Arvestuslik jõukus oli aasta tagasi 920 mln kr. Põhiline rikkuse allikas on AS Tallink Grupp, mille 2003/2004. majandusaasta käive oli ligi 3,5 miljardit krooni ja puhaskasum 314 miljonit krooni. Ehkki Tallink pole veel kordagi dividende maksnud ega kavatse seda teha hiljuti lõppenud majandusaasta põhjal, on tänu ühele edukale tehingule dividende maksnud ettevõtte suuraktsionär AS Linandel. Pandile langes sellest 60 mln kr. Tallinki juhile kuuluv eramu on meeldivalt tagasihoidlik ja õdus.

Arvestuslik jõukus 790 mln kr. Põhiline rikkuse allikas on AS Merko Grupp, mille konsolideeritud müügitulu oli 2003. aastal 2,8 miljardit krooni ja puhaskasum 220 miljonit krooni. Viimase kahe aasta põhjal on makstud dividendideks 47 mln kr, millest 30 miljonit on Annuse osa. Merko juhile kuuluv eramu on analoogselt Pandiga ühtviisi õdus ja tagasihoidlik.

Arvestuslik jõukus 740 mln kr, selle allikaid mitu ? ALG Liisingu AS, Tasmo Ärigrupi AS, Technomar ja Adrem AS. Neist viimase müügitulu oli 2003. aastal 404 mln kr ja puhaskasum 70 mln kr. Izraeljani ainuomanduses olev Technomar ja Adrem on maksnud dividende tagasihoidlikult, keskmiselt miljon aastas, ehkki jaotamata kasum ulatub nüüd juba 360 miljoni kroonini.

Arvestuslik jõukus 660 miljonit krooni. Põhiline rikkuse allikas on BLRT Grupp, mis teenis 2003. majandusaastal veidi enam kui 1,8 miljardi kroonise müügitulu juures 293 mln kr puhaskasumit. Dividende pole veel kordagi makstud, ehkki jaotamata kasum ulatub juba ligi 1,3 miljardi kroonini. Berman lasi endale oma maja ehitada alles hiljuti, seni elas ta korteris. Eramu on kaasaegne ja mugav, kuid arhitektuuriliste liialdustega silma ei paista.

Arvestuslik jõukus oli aasta tagasi ligi 540 mln kr, mille allikaiks kinnisvarafirmad ning Ekspress Grupp. 2003. aasta müügitulu oli 282 mln kr, puhaskasum 36 mln kr. Luik pole seni dividende endale maksnud, ehkki jaotamata kasum ulatub 65 mln kroonini. Kuigi Luigele kuulub üks Toompea uhkemaid kortereid, eelistas ta mõned aastad tagasi eramusse kolida. Tema maja on stiilipuhas, klaasgalerii taga on peidus väike ujula.

Arvestuslik rikkus Äripäevas kasutatud metoodika järgi 510 mln kr. Reaalselt aga üks jõukamaid Eestis. Jõukuse allikaks transiidi- ja kütusefirmad, neist tuntuim Pakterminal, mille 50% aktsiatest kuulub ASile Trans-Kullo. Sealtkaudu on makstud ainuüksi viimase kolme aastaga ligi 730 mln kr dividende, millest 145 miljonit on läinud Luukasele. Kolis mõni aasta tagasi vanast eramust uude, mille ehitamisel kasutati mitmeid insenertehnilisi uuendusi.

Arvestuslik rikkus nagu Luukaselgi 510 mln kr ning samamoodi on võrreldav ka Kanajevi reaalne rikkus. On Trans-Kullo kaudu teeninud viimase kolme aastaga ligi 145 mln kr dividende. Viimasel ajal on võtnud ette mitmeid suuremaid investeeringuid kinnisvaraprojektidesse. Viktor Kaasiku õhutusel soetas endale mitu krunti Pirita teel, kuid ehitas lõpuks endale eramu ikkagi Tallinnast välja Jõelähtme valda ning sattus seal oma ehitusega keskkonnainspektorite tähelepanu alla.

Jaan Tootsi villa on kirgas näide sellest, et jõukalt elamiseks ei pea sugugi äriettevõtte omanik olema. Piisab ka kõrge riigiametniku palgast, millest näpistades on ta suutnud endale uhke elamise püsti panna ning lisaks veel ka Tallinnas, Kuressaares ja Otepääl mugava korteri muretseda. Muide, valdavalt ilma panga abita. Alles tänavu kevadel suundus Toots esmakordselt erakapitalil rajaneva äriühingu etteotsa, hakates miljardikäibega Worldwide Investi nõukogu esimeheks. Kuid sealgi on Toots vaid palgaline, mitte omanik.

Selleks, et omandada kadestamapanev kinnistu, mille sisse jääb ka tükike Pirita jõge, ei pea olema sugugi tuntud ja tunnustatud rikas äritegelane. Vladimir Truhhan on avalikkusele täiesti tundmatu. Omaaegne ettevõtteregister seob meest vaid ühe olematu väikeettevõttega ja praegune äriregister ühe peatselt pärast asutamist sundlõpetatud firmaga. Ilmselt olid Lukoil Eesti juhatuses veedetud kaheksa kuud piisavad selleks, et endale vähemalt 10 miljoni kroonine villa soetada.

Hansapanga üks asutajaid Tõnu Laak on suutnud kinnisvara vallas püstitada endale vähemalt kolm ausammast ? Tallinna Tartu maantee algusse ühe esimese sealsetest klaashoonetest, Laulasmaa puhke- ja tervisekeskuse ning otse Tallinna südamesse uhke villa. Tõsi, see viimane seisis seal juba esimese Eesti Vabariigi ajast, kuid selle kordategemine ja kaasajastamine neelas Laagilt mitmeid miljoneid. Nähtud vaev on end igati ära tasunud ? kesklinnale vaatamata on tegu privaatse eramuga, mis jääb eemale juhuslikest uudishimulikest pilkudest.

Laagi kaaslane Hansapanga asutamise päevilt Heldur Meerits eelistas endale uut maja rajades ka edasi Nõmme elanikuks jääda. Kõigepealt ostis ta õigusjärgsetelt omanikelt tagastatud eramu, laskis selle maha lammutada ning rajas sinna asemele moodsa, kuid samas mändide alla suurepäraselt sobiva villa. Õigluse huvides tuleb nentida, et maja ametlik omanik on Helduri abikaasa Aive Meerits.

Oma abikaasa majas eelistab elada ka Kalevi ning Tallinna Piimatööstuse suuromanik Oliver Kruuda. Talle kuuluvate Eesti ühtede kallimate hobuste pidamiseks jääb krunt paraku väikeseks, kuid olukord võib peatselt muutuda. Nimelt kinnistati käesoleval aastal Oliver Kruuda kaasomandisse enam kui 32 hektari suurune Keila-Joa puhkekompleks, kus puhkemajade ja muude ehituste alla jääb ühtekokku üle 0,7 hektari.

Oleg Gross on tõestanud, et miljonäride eliitklubisse saamiseks ei pea tingimata metropolis tegutsema, ehkki viimastel aastatel on ta ka Tallinnas oma tegevust aina laiendanud. Aluse kõigele on pannud siiski tema äri Lääne-Virumaal, kus paikneb ka kunstjärve kaldale rajatud villa. Üksinda tegutsejana saab ta endale lubada luksust kanda eramu rajamiseks investeeritud kümned miljonid kroonid firma kuludesse. Sestap on ka Grossi elamine ametlikes paberites kirjas äriühingu esindushoonena.

Paar aastat tagasi nägi ajakirjandus vaeva, et teha kindlaks 18 miljoni krooniga müüki pandud eramu omanikku. Kui Jüri ?ehovtsovi nimi avalikuks sai, ütles mees ausalt, et ta lihtsalt proovib, kas sellise hinna eest on üldse võimalik ostjat leida. See ei takistanud tal Riigikogu liikmeks hakkamist. Talle kuuluvate veo- ja logistikafirmade valdamiseks on mees valinud Eestis suhteliselt harva kasutatava tee ? perekonnale kuuluva tulundusühistu, mille põhitegevusalaks on ametlikult mitteeluruumide väljarentimine.

Nn Diveci-juhtumiga kuulsaks saanud Erik Vallaste eluaseme omandisuhete uurimisele on maksuametnikud kulutanud nädalaid. Vähemalt mõtetes ja paberites Bahama ja Sei?ellide vahel rännanud ametnikud tulid lõpuks järeldusele, et ligi 8,5 miljonit krooni investeeringuid nõudnud eramu kuulub sisuliselt ikkagi Vallastele. Mis sest, et ametliku raamatupidamise järgi teenis mees sel ajal vaid miinimumpalka. Tõsi, viis aastat tagasi Diveci kontoris läbiviivud läbiotsimise tulemusena puhkenud maksuvaidlused on veel pooleli, mistõttu pole ka selge, kas Vallaste ikkagi on või ei ole maja omanik.

Vandeadvokaadina teab Viktor Kaasik hästi, kuidas oma äri juriidilist poolt korraldada. Juba mõni aeg tagasi ilmus müügikuulutus, mis kinnitas, et nüüd juba 5aastane Sharon Kaasik on otsustanud talle kuuluva kinnistu 23 miljoni krooniga maha müüa. Tallinna lähedale Jõelähtme valda rajatud perekonna uuele elamisele vaatamata on see siiani vaid müügisooviks jäänudki. Eramu on olnud juba pikemat aega ajakirjanduse huviorbiidis kahel põhjusel. Tähelepanu on köitnud maja suurus (silma järgi otsustades peaks seal olema vähemalt 600 ruutmeetrit) ning Viktor Kaasiku aktiivne tegevus ärihoonete kokkuostjana siiani saladuseks jäänud rahaallikaid kasutades.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing