Eramu kütmisel gaas soodsaim

Puuküte jääb tänavu gaasile alla hinnatõusu tõttu. Kuupmeetri hinnale on mullusega võrreldes lisandunud ligi 100 krooni, mis muudab tänavu 200 m2 suuruse eramu kütmise 2700 krooni võrra kallimaks, kuid hinnatõus jätkub tõenäoliselt samas tempos tulevalgi aastal.

Küttepuude müügiga tegelev füüsilisest isikust ettevõtja Rauno Karu tõi tänavuse hinnatõusu põhjuseks vihmase suve ja mootorikütuse kallinemise. Kuna järgmisel aastal on elekter igal juhul kallim ja nafta hinna liikumine pole teada, siis ennustab Karu veel umbes 100 kr lisandumist küttepuude hinnale. Ta lisas, et küttepuid on erinevalt kütteõlist ja elektrist võimalik ka keskmisest hinnast hulga odavamalt leida. Mõni talumees müüb maal puid kuni poole odavamalt, kuid transpordi eest tuleb siis juurde maksta. Puid on võimalik metsas ka ise teha. ?Hea lõõgastav tegevus linnamehele,? märgib Karu. Puiduküttel töötava keskkütteahju keskmine hind on 14 000 krooni ringis ja radiaatorite eest tuleb välja käia minimaalselt 50 000 krooni.

Eesti Gaasi müügiteenuste ettevõtte direktori Raul Kotovi kinnitusel on gaas eramajade kütmisel hetkel veel kõige konkurentsivõimelisem.

?Kivisöe ja puude puhul tuleb juurde arvestada ka enda töö ja vaev, mis gaasiga kütmisel on minimaalne,? lisas ta. Kõige parema kombinatsiooni puhul, kui gaasitrass on samas tänavas ja vesiküttesüsteem majas olemas, tuleb gaasile üleminekul teha umbes 30 000 krooni suurune lisainvesteering liitumistasu ja uue katla näol. Kui aga seni köeti maja tavaliste ahjudega, lisandub sellele summale torude ja radiaatorite maksumus 50 000?60 000 krooni ulatuses.

Gaasi hind tõuseb tõenäoliselt 1. jaanuaril 2006. Taotlus energiaturu inspektsioonile kuni 10% suuruseks hinnatõusuks on Eesti Gaasis praegu koostamisel. See lisaks 2006. aastal keskmise suurusega (200 m2) elumaja kütmiseks aastas ligi 900 krooni.

Kerge kütteõli, mis on eramute kütmisel samuti väga populaarne, on tänavu 53% kallim kui aasta eest samal ajal ja see lisas näiteks võetud 200 m2 maja küttekuludele ligi 7500 krooni.

Suurt osa Harjumaast ja Rakverest selle küttega varustava Saurix Petroleumi juhatuse esimees Aleksei Morozov ei julgenud ennustada, milliseks kujuneb hind järgmisel aastal samal ajal. ?See sõltub nafta hinnast börsil, mis võib kõikuda mõlemas suunas,? selgitas ta.

Tänavu on nafta hinna tõusu mõnevõrra leevendanud nõrgenev dollar, kuid mis saab järgmistel aastatel, ei oska keegi öelda.

Morozovi sõnul on kütteõli suurim konkurent eramute kütmisel gaas, kuid gaasitrassidest eemal on esialgu veel ülekaalus õliküte. Äripäeva analüütik Tõnis Oja avaldas arvamust, et edasi-tagasi kõikumiste tõttu võib kerge kütteõli hind olla tuleval aastal enam-vähem samal tasemel.

Kõige enam (20%) kallineb järgmiseks sügis-talviseks hooajaks elektriküte. Otsekütte korral tuleb uue küttepaketi rakendamisel 200 m2 maja omanikul 1. märtsist juurde maksta 3600 krooni, salvestuskütte puhul 300 krooni vähem.

Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabrak ütles, et viimastel aastatel, kui kerge kütteõli, turbabriketi ja küttepuude hinnad on tõusnud, on elektri hind samal tasemel püsinud. ?Kliendid, kelle jaoks on oluline esialgne madal investeering, mugavus, puhtus ja ohutus, kaaluvad tõenäoliselt ka edaspidi elektrikütet,? lausus ta.

Eesti Energia spetsialistide hinnangul on korralikult soojustatud väiksemas majas elektriküte ka pärast hinnamuutust konkurentsivõimeline, sest sellises majas on ostetav energiahulk suhteliselt väike ning suured investeeringud muudesse küttesüsteemidesse ei pruugi ära tasuda. Lisaks on elektrikütet endiselt hea kombineerida puuküttega, mille puhul sõltuvalt hoone energiavajadusest võib elektriküte olla nii baaskütteks kui ka täiendkütteks.